Eluasemehinnad kasvavad palkadest kiiremini ning teevad seda ka järgnevatel aastatel

Sarnaselt muu maailmaga on eluasemehindade kasv hoogne Eestis, Lätis ja Leedus ning koroonakriisist taastudes on see Euroopa keskustes olnud kiirem palgakasvust, kirjutab Luminori peaökonomist Tõnu Palm.

Palmi sõnul tõukavad jõudsalt kosunud majanduskasv, koroonakriisist mõjutatud kinnisvara piiratud pakkumine ning ehitushindade kasv tagant eluasemehindade kallinemist nii Baltimaades kui ka mujal arenenud riikides. Näiteks juunis kosusid USA-s ja Rootsis kinnisvarahinnad (CEIC House Price Index) aastaga vastavalt 16,5% ja 17,2%, mis on viimaste aastate rekord.

Luminori peaökonomisti sõnul on sarnaselt ka paljudes teistes arenenud riikides, sh Suurbritannias, Iirimaal ja Hollandis, olnud kinnisvarahindade kasvuprotsent linnakeskustes kahekohaline. „Ka Baltimaades on eluasemehindade kasv hoogne ning meie prognooside kohaselt ületab kinnisvarahindade kasv siin piirkonnas palgakasvu ka järgnevatel aastatel. Vahe hakkab siiski mõnevõrra vähenema, sest kinnisvara pakkumine kosub, toetades kõrge võrdlusbaasi taustal mõõdukamat hinnakasvu,“ lisas ta.

Palmi sõnul viitab ka ajalooline kogemus sellele, et kiirele kahekohalisele hinnakasvule järgneb pakkumise kasv ja see omakorda tähendab naasmist mõõdukamale kinnisvarahindade pikaajalisele kasvutrendile. Siiski tõi ta välja, et lõppkokkuvõttes on määravaks teguriks ostujõud. „Kui uus kinnisvara muutub osadele liiga kalliks, siis väheneb ka tehingunõudlus keskmisest kallimate kinnisvaraobjektide segmendis. Seetõttu on ootuspärane, et huvi kasvab järelturu korterite, väiksema pinnaga uue kinnisvara ning keskustega piirnevate uusarenduste järele,“ selgitas Luminori peaökonomist.

Palmi hinnangul on eluasemehindade tempoka tõusu aeglustamisel oluline roll elukinnisvara pakkumise soodustamisel, kuna kiiresti kerkivad kinnisvarahinnad võivad seada ohtu riigi rahvusvahelise konkurentsivõime, muutes üleilmsete talentide ligimeelitamise ja hoidmise keerulisemaks.