Aasta turismiedendajad on suutnud raskuste kiuste optimistlikuks jääda
(2)
Koroonaajal tegi suure muutuse läbi endine Leib Resto & Aed, mille vedaja Kristjan Peäske selgitab, et tegu ei olnud kindlasti ühe restorani lõpu, vaid evolutsiooniga.
„Koroona andis meile imetabase võimaluse. Meil oleks täitunud kümme aastat. Hakkasime raskel ajal mõtlema, kuidas me järgmisel kümnel aastal seda talust taldrikule kontseptsiooni arendame. Selle käigus jõudsime uude kohta," selgitab Peäske. Uus algus vääris ka uut nime - Restoran Lee.
Peäske on üks neist inimestest, kes on kandnud hoolt, et kuuldused meie toidust ja selle tegemise oskusest jõuaks laia maailma ning seal ka leviks. Ta ütleb, et eestlastel on põhjust uhke olla ning põhjusega - see, kuidas meie toidukultuur on arenenud, on fantastiline.
„20 aastat tagasi oli taldrikul praeliha ja garneeringuks apelsinilõik. Nüüd paneb Whiteguide'i edetabel meid ühte patta Skandinaavia tipprestoranidega. Kui meil Michelini tärne jagataks, siis oleks neid mitmetel restoranidel," toob Peäske välja.
Turismi ja toitlustuse valdkonnal on olnud keerulised ajad. Restoran Lee juht leiab, et hirmu tunda on loogiline, kuid ei mõtle siiski saabuvale talvele. „Arvasin pikalt, et ettevõtjana on oluline planeerida, viimased poolteist aastat on aga näidanud, et sel ei ole mõtet. Kui läheb metsa, siis peab reageerima ja kui me nüüd ühiskonda avatuna hoida suudame, siis jääme ellu," ütleb Peäske. Talle meeldib ka see, et kodumaised head tegijad ei ole hukka saanud ning on veendunud, et virisemine ei aita. „Usun ka sellesse, et me järjest enam õpime elama selle viirusega koos. Saame turismi käima, ka välisturismi poole."
Kristjan Peäske teab, et iga söögikoha parim saadik on õnnelik külaline. Lisaks on turunduses olulised ka Whiteguide'i ja Tripadvisori soovitused, viimane vaatamata kõigile tema vigadele siiski positiivne nähtus. A ja O on siiski see, et söögikohast lahkub õnnelik inimene.
„Olen enam kui kindel, et kui maailm avaneb, leitakse meid üles. Tuleb tunnistada, et meie põhjanaaber on Eesti toiduekspordist oluline osa. Näeme neid juba naasmas," räägib Peäske, kes ei taha, et tööstusharust jääks almusepaljuja muljet. Sektori tasutud maksud ületavad ka kriisi ajal mäekõrguselt toetusi, mida on neile antud. „Ma loodan, et otsustajad mõistavad, et me ei räägi siin vaid sisetarbimisest, vaid väga tugevast ekspordiartiklist," selgitab ta.
Fookus tuleb seada lähinaabritele
Tervise Paradiis spaa-hotell & veekeskus on samuti üks selle aasta nominentidest. Juhatuse liige Jaan Ratnik räägib nende kahest suurest majast, mis on ühise juhtimise all. Viimastel aastatel on investeeringuid tehtud palju, näiteks tuli vaeva näha hotelli jahutusega, mida 2004. aastal ei ehitatud. On tehtud ka kapitaalremonti. Nii nagu paljudes Tallinnast väljas asuvates spaades jaguneb ka nende klientuur laias laastus kolmandik koduturgu ning ülejäänu välisturg. See on olnud nende teadlik valik.
„Teenuse eksport on ühele väikesele riigile väga oluline. Seetõttu panustasime sellesse suunda. Nüüd, koroona valguses, maksis see ka kätte. Pidime kiiresti Eesti turul tuntust suurendama," ütleb Ratnik ning lisab, et Tervise Paradiisi puhul oli see lihtsam, sest see on kenasti tuntust kogunud juba varem. Kuid peamised kunded Soomest, Rootsist ja Lätist kukkusid ära. Ratnik toob välja, et ka norrakad olid kunagi neil tihedad külalised, kuid siis hakkasid poolakad neid odava lennuühendusega ära meelitama. Ratnik on seetõttu veendunud, et ka edaspidi jäävad Eesti turismi peamiselt toetama külalised lähiriikidest.
Ratnik soovib mütsi maha võtta kodumaiste külastajate ees: nende arvu hüppeline kasv on olnud väga palju abiks. Samas toob ta välja, et kui veel eelmisel suvel nägi Pärnus omajagu lätlasi ja soomlasi, siis sel suvel neid praktiliselt ei olnudki. „Nüüd, sügisel näen, et Rootsi grupid on läinud liikvele. Soomlane on senimaani suuresti kodus," räägib ta.
Ratnik ei ole pessimist. Suured muutused on toimunud konverentsiturismis ning siin koroonaeelsele tasemele jõudmine tõenäoliselt realistlik ei olegi. Puhkav turist tuleb taas, kuid Eesti peab endale reklaami tegema.
„Targalt peab tegutsema, sest kõik teised teevad ka. Esmane rõhk tuleks panna naabritele, eks logistika ja ühendused panevad selle paika. Ei ole võimalik, et kui maailm jälle normaalseks muutub, siis ei käida enam teineteisel külas," usub Ratnik ja soovib kõigile sektori ettevõtjatele vaimujõudu, sest ajad on veel keerulised.
Tallink tegi kiireid muutuseid
Tallink Grupp on olnud Eestis terve koroonaaja tähelepanu keskpunktis. Suurfirma juhatuse liige Piret Mürk-Dubout näeb, et turismisektor hakkab väljuma keskkonnast, milles on paari viimase aasta jooksul olnud rohkelt turutõkkeid ning määramatust. Sektor ning regulatiivne ja poliitiline keskkond laiemalt on õppinud eksisteerima uudses normaalsuses ning ta loodab, et ekstreemseid meetmeid, mis sisuliselt sulgevad turismi- ja transporditööstuse, enam kasutusele ei võeta.
„Turunõudlus ja sellest tulenevalt ka konkurentsisituatsioon on muutuses. Ärireisimine ei taastu kiirelt ning konverentsiteenused otsivad uusi kestvaid hübriidlahendusi. Erareisimine on mõnede järgmiste aastate jooksul kindlasti enam regionaalne. Broneeringuid tehakse suuresti viimasel hetkel, eelistatakse reisimist autodega, enam loodusturismi. Reisija jaoks on järjest olulisem ohutus ja usaldusväärsus, mugavus ja privaatsus. Tulevikku vaatame lootusrikkalt, nõudlus on hakanud taastuma, hinnatakse kvaliteeti. Eesti, kui turismisihtkoht omab väga head potentsiaali - looduslähedus, digitaalsed teenused, töö ja puhkusereiside ühildamise võimalused," on Mürk-Dubout optimistlik.
Tallink Grupp on eelmisel aastal teinud kiireid ja paindlikke otsuseid reisigraafiku kohandamiseks vastavalt võimalustele ja vajadustele - pool kõikidest nende kruiisitoodetest olid eelmisel aastal täiesti uued. Nad tõid turule ujuva kaubamaja kontseptsiooni, kui reisimine oli piiratud. Nende regionaalsed ja pop-up-kruiisid võeti klientide poolt hästi vastu. Tallink on kiirelt kohandanud oma erinevaid pardateenuseid uutele tervishoiu nõuetele, oluliselt digitaliseerinud oma klienditeekonda ning muutnud teenuseid kontaktivabaks.
„Oleme oluliselt täiendanud ostuvõimalusi oma pardakaupluse sortimendist, mida on võimalik ette tellida kas pardale või oma koju ning meil on hea meel, et meie e-poe keskkond leiab järjest suurema hulga klientide poolt kasutamist. Meie fookus on olnud kaasa aidata ka vaktsineerimise- ja testimisteenuse kättesaadavusele ning seetõttu oleme loonud selleks võimalused nii pardal kui ka sadamaterminalis. Hoolimata keerulistest aegadest ei ole me teinud järeleandmisi oma teenuste ja teeninduse kvaliteedis ja sellest annab tunnistust ka meie reisijate hea tagasiside," räägib Tallinki üks juhtfiguure.
Mürk-Dubout usub, et turismi ja transpordiühendusi oluliseks pidavad riigid valmistuvad kõik uuesti populaarsuse stardijoonel ning püüavad anda endast parima, et olla atraktiivne sihtkoht uuesti reisimist alustavate inimeste jaoks. Eesti võimalused olla turismi sihtriik on tema meelest väga head, kuid siin on oluline, et ühiselt tegutsevad nii riik EAS-i kaasabil, linnad kui ka eraettevõtted, fokuseerides oma vahendid kindlatesse piirkondadesse ja turismisegmentidesse.
„Killustunud turundussõnumid hajuvad ning kindlasti on Eesti võimalus efektiivne koostöö turismisektori eri harude ja riigi vahel, et oma võimalusi paremini kasutada. Esialgu on suurem huvi Eestit taasavastada selgelt naaberriikide inimestel ning lähiregioonist saabuvatel turistidel. Oluline on see, kuivõrd taastuvad Eestiga lennuühendused ja kas suudame säilitada niivõrd head mereühendused," toob Mürk-Dubout välja.
