Eestis hakkab järjest rohkem tekkima pereettevõtteid, millest võivad saada dünastiad. Nõukogude aeg lõikas perefirmade traditsiooni läbi. Õnneks on meil juba palju selliseid ettevõtteid, kus mitmed põlvkonnad toimetavad.

Nii on ka Terminal Oil Grupp perefirma, kuhu on kaasatud isegi enam kui kümme inimest alates tegevjuhtkonnast kuni raamatupidajate ja turundusosakonnani välja. Kaasatud on ka pikaajaliste töötajate pereliikmeid ja abikaasasid. Ettevõtte tegevjuht ja juhatuse liige Rauno Raudsepp meenutab, et nii ema kui ka isa kaasasid neid ettevõtte tegevustesse ja mõttemaailma väga varakult ning on kogu aeg suunanud lapsi kaasa lööma.

„Alati on meiega kaasas olnud tunne, et see on meie (pere) ettevõte. Oleme ettevõttesse kasvanud - lapsena käisime koertega territooriumil mängimas, hiljem kaasati suvetöödel. Oleme käinud hoovi peal tuletõrjetiikides ujumas ja territooriumil ei ole mahuteid, mille otsa me ei oleks roninud," meenutab Raudsepp

Samas ütleb ta, et teadlikult ei ole neid suunatud ettevõtet juhtima ja spetsiaalset eraldi väljaõpet neil ei olnud - sund puudus. Vanemad lasid lastel isiksustena välja kujuneda ning õppida elu ja tööd tunnetama.

„Tagantjärele võin öelda, et see tundub tõesti parima kasvatusena. Tekkis huvi ja hasart ning soov Terminali edasi viia. Praeguseks hetkeks on Terminalist saanus meie teine kodu ja siin töötamisest elustiil," ütleb Raudsepp.

AS-i Tartu Terminal juhatuse liikmed Raido (vasakul) ja Rauno Raudsepp

Raudsepp meenutab veel sedagi, et neid vend Raidoga on väiksest peale võrdselt kasvatatud ja pere rahakott on alati olnud ühine. Seega neil puudub konkurents tulude ja kasu osas. Nad ajavad ühist asja. Nad ei näe vajadust ka enese „mina" tähtsustada. „Tähtis on otsus ja selle tulem, mitte see, kelle otsus see on," räägib Raudsepp.

Just seetõttu on ka pereettevõtte juhtimine lihtsam ning jätab kõrvale väga palju potentsiaalseid ja häirivaid probleeme. See mõtteviis on isegi nende edu pant, arvab Raudsepp. Nad lähtuvad alati koostööst ja neil on avatud ning usaldav suhe.

„Samasugust mõtteviisi propageerime ka oma meeskonnas ja laseme oma inimestel ise välja kujuneda ning julgelt olla osa Terminalist," toob ta välja.

Mõnedel pereettevõtetel on kombeks sõlmida kokkuleppeid ja hartasid, mis peaks aitama kaasa muu hulgas sellele, et oleks paigas rollid ning ka käitumisreeglid.

„Meil puuduvad kokkulepped ja hartad. Usume, et pereettevõttesse eelkõige kasvatakse. See ei ole asi, mida saaks kokku leppida. Kui pereväärtused on korras, siis ei näe suurt vajadust põhjapanevate hartade järele," usub Raudsepp.

Arvamuse aktsepteerimine ja tolerantsus

Kaamos Groupi on kaasatud neli pereliiget. Ettevõtte omanik ja rajaja Kaido Jõeleht toob esmalt välja, et neil on selline kokkuleppe, et igapäevase töökoha valimisel on pereliikmetel vabadus otsustada, mida nad teha tahavad, lähtudes sellest, mis neid õnnelikuks teeb. Kui on olemas tahe, pädevus ja võimekus pereettevõttes töötada, siis see on teretulnud.

„Küll aga on Kaido Jõelehe ja tema pereliikmete vahel kokkulepe, et ettevõtte hea toimimine on nende kõigi vastutus, mistõttu kõik lapsed osalevad ettevõtte töös nõukogu liikme või vabakuulajana," toob Jõeleht välja.

Jõeleht ütleb, et väga oluline on üksteise arvamuse aktsepteerimine ja tolerantsus. Sellega kaasneb ka vajadus suure empaatiavõime järele, et ei solvutaks, kui arvamused ei lange kokku. Samuti on väga olulisel kohal omavaheliste kokkulepete järgimine.

Väljakutsetena võib välja tuua pereliikme ambitsioonide õige hindamise ja õigete järelduste tegemise.

„Kasu poole pealt ei tohiks olla suurt vahet tava- ja pereettevõtte toimimise vahel, kokkuvõttes määrab kõik ikkagi, kui pädev on nõukogu ning kui hea on tegevjuhtkond. Sealjuures on väga oluline, et nõukogu teeks õige valiku tegevjuhtide osas, kusjuures juht ei pea olema pereliige. Võib-olla on mingisugune eelis selles, et suudetakse otsuseid kiiremini langetada," mõtiskleb Jõeleht.

Siin sõlmis pereettevõte perekonnaharta juba 2017. aastal ehk siis, kui nad tegid otsuse jätkata ettevõtlust pereettevõttena.

Eesmärkide nimel maksimaalne pingutus

Ka Nõo Lihatööstus on pereettevõte, kuhu on kaasatud lapsi ja nende abikaasasid. Neist üks on müügi- ja turundusdirektor Simmo Kruustük. Tema karjäär algas lihatööstuses 9. klassis, kui ta käis suviti väljastuslaos tööl.

„Öösel kell 3 hakkasin kodust jalgrattaga sõitma, 4 ajal hakkas töö pihta. Enne uue kooliaasta algust olin juba päris heas vormis," meenutab ta.

Nõo Lihatööstuse asutaja ja pikaaegne juht Toomas Kruustük lahkus meie seast eelmise aasta septembris. Simmo Kruustük ütleb, et sel moel 16 aastat isa kõrval töötades ja õppides sai ta parima võimaliku kooli. „See on hindamatu väärtus ja kogemus. Ei olnud päevagi, kus ma midagi uut õppinud poleks."

Kruustük räägib, et tal on kaks õde - üks töötab lihatööstuses raamatupidamises ja personaliosakonnas. Väiksem õde on 20-aastane ja õpib Tartu Ülikoolis juurat. Tema oli suvel ettevõtte esinduspoes väga pühendunult abiks.

Simmo Kruustük

Simmo Kruustükile teeb rõõmu, kui järeltulevad põlved tahavad end Nõo Lihatööstusega siduda, kuid otsest ja teadlikku tööd, et kindlasti tuleb ettevõttesse tulla, nad tema sõnul kindlasti ei tee. Pigem on see käinud orgaaniliselt ja loomulikult.

„Ettevõte on pere jaoks väga oluline - me töötame palju, räägime sellest palju ja heas mõttes elamegi ettevõttele. Paratamatult jääb see ka noorematele külge. Aga veel kord, iga põlvkond teeb oma valikud ise," rõhutab Kruustük.

Veel räägib ta, et tihti eeldatakse ja arvatakse, et pereettevõttes on kõva onupojapoliitika. Mõnel pool võibki see nii olla, et pereliiget eelistatakse neile töötajatele, kes pereringi ei kuulu. Nõo Lihatööstuse näitel võib ta aga kinnitada, et neil kipuvad asjad isegi vastupidi olema. Ootused ja nõudmised pereliikmetele on palju suuremad kui teistele. Ei ole nii, et tõmbad kell 17 ukse enda järel kinni ja kõik töömõtted on peast pühitud.

„Kui ma mõtlen kasvõi aegadele, mil olime isaga koos puhkusel või Hiiumaal suvilas, siis me ei rääkinud eriti kunagi, kuidas isiklikult läheb, vaid jõudsime alati ikkagi tööasjadeni: mis on probleemid, mida saaks paremini teha ja nii edasi. Kuigi me nautisime tööst rääkimist, mõtlen praegu, mil isa on meie hulgas lahkunud, et sellest on siiski mõnevõrra kahju," leiab poeg.

Üks pereettevõttes paika loksunud tõekspidamine on neil kindlasti see, et nad pingutavad eesmärkide täitmise nimel maksimaalselt, kella vaatamata ja kompromisse tegemata. Kui nad on seadnud eesmärgi, näiteks selle, et tahavad käivet 10-15 protsenti kasvatada, töötavad selle nimel kõik tõsiselt ja pühendunult.

„Tahaksin kindlasti rõhutada, et Nõo Lihatööstus ei koosne ainult perekonnast, vaid eelkõige siiski tublidest töötajatest. Peamiselt tänu nende pühendunud tööle oleme tõusnud Eesti suurimaks kodumaisel kapitalil põhinevaks lihatootjaks," toob Kruustük lõpetuseks välja.