Uuest aastast tõusevad päästjate, politseinike ja päästekorraldajate palgad. Opositsioon: reaalsuses palgad langevad

Valitsus kiitis tänasel istungil heaks 2022. aasta riigieelarve eelnõu. Siseministeeriumi järgmise aasta eelarvega tõuseb päästjate miinimumpalk ligi 12%, eesliinil töötavate politseinike ja Häirekeskuse päästekorraldajate miinimumpalk ligi 5%. Palkade tõusuks suunatakse kokku 11,7 miljonit eurot.

Siseminister Kristian Jaani märkis, et päästjate ja politseinike palgakasv on kindel prioriteet. „Siseturvalisuse eesliini töötajad peavad olema väärtustatud. Töö iseloomu arvestades ja seda tänase keskmise palgaga kõrvutades, pole palk kaugeltki piisav.“ Lisaks on Jaani sõnul tagatud ka valitsemisala IKT kompetentsiga töötajate palgatõus.

Ministri sõnul pannakse praegu koostöös asutuste juhtidega tegevuskulude kokkuhoiukohti paika. Eesmärgiks on säästa ennekõike eesliini töökohti.

Mis puudutab kokkuhoiukohti, siis Jaani sõnul on siseturvalisuse valdkond ka viimase kümne aasta jooksul teinud pidevalt ümberkorraldusi, et muuta kogu süsteem ja maksuraha kasutamine efektiivsemaks.

„Samuti on viimane aasta meile korduvalt meelde tuletanud kui oluline on siseturvalisuse valdkond riigi toimimiseks. Siseturvalisus on oluline osa laiapõhjalisest riigikaitsest. Kõigest sellest lähtuvalt vähendasime ministeeriumi valitsemisalas tegevuskulude kokkuhoiu vajadust 11,7 miljonilt eurolt 5 miljoni euro võrra, mis jaguneb asutuste vahel proportsionaalselt vastavalt esialgsele kokkuhoiukavale,“ märkis Jaani.

Lisaks märkis Jaani, et suurenevad ka siseturvalisuse valdkonna vabatahtlike toetused ja seda 250 tuhande euro võrra.

Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimehe Lauri Läänemetsa hinnangul on täna üle antud riigieelarve hoopis pettumus kõigile politseinikele, päästjatele ja õpetajatele.

„Olukord, kus riigieelarvesse laekub erakordselt rohkem raha ning valitsus eelistab palkade tõstmisele kiiremini laenude tagasi maksmist näitab tõsiasja, et suurimat ühiskondliku koormust kandvate riigiteenistujate tööd ei väärtustata. Iga töö loob väärtust, kuid valitsuse jaoks on päästjad, politseinikud, õpetajad, õed, kultuuritöötajad unustanud. Nemad peavad väärtuse loojateks ainult kõrgepalgalisi erasektori töötajaid.

Otsus tõsta avaliku sektori palgafondi vaid üldise palkade kallinemise võrra, tähendab, et ühiskonna jaoks olulistel ametikohtadel sissetulekud elukallidusega võrreldes ei kasva. See teeb omakorda raskemaks uute päästjate, õpetajate ja politseinike leidmise ning muudab siseturvalisuses ja hariduses veelgi keerukamaks. Seega, palgad pigem langevad järgmisel aastal avalikus sektoris võrreldes Eesti keskmisega. Päästjate ja õpetajate palga tõstmise eesmärk 120 protsenti Eesti keskmisest pole selliselt võimalik saavutada. Päästjate töötasu tänane seis ja kavandatav tõus inimlikku äraelamist ei võimalda.

Murettekitav on valitsuse sõnum, et ministeeriumid otsustavad, kui palju konkreetsete elualade palgad tegelikult tõusevad. Selliselt taganevad poliitikud vastutuse võtmisest ja lükkavad otsustamise allasutustele. Peaminister Kallas teab väga hästi, et ilma politsei või pääste võimekust vähendamata lisaraha asutustest ei leita. Valitsus on sisuliselt otsustanud, et kriisiperioodiks võetud laenude tagasimaksmine toimub päästjate, õpetajate, politseinike ja õdede õiglase palgatõusu arvelt.