Majandus- ja taristuminister Taavi Aasa sõnul tagavad head teed Eesti regionaalse arengu. „Meie suuremate linnade vahel peab olema kvaliteetne ja ohutu maantee. Neljarajaliste teede jätkuv ehitamine on liiklusõnnetuste ennetamiseks ning maapiirkondade elavdamiseks vaieldamatult vajalikud,” ütles Aas.

Järgmisel aastal jätkub Tartu linnas Riia maantee eritasandilise ristmiku rajamine, et muuta seni üks ohtlikumaid ringristmikke turvaliseks ning ka Kärevere-Kardla lõigu ning Kanama-Valingu ehitus. 7 miljonit eurot lisaraha saab kohalike omavalitsuste teede juhtumipõhine investeeringutoetus. “Kohalikel omavalitsustel on teelõike, mis suurema liiklussageduse tõttu vajavad enam tähelepanu, kuid teede remondiks võivad jääda nende käed liiga lühikeseks. Toetusega saavad omavalitsused korrastada neid teid, mis muidu ootaksid teadmata tulevikku,” sõnas Aas.

Transpordi rohelisemaks muutmiseks ja kliimaeesmärkide täitmiseks algab uuel aastal olemasoleva raudtee elektrifitseerimine, et 2024. aasta lõpus saaks sõita elektrirongiga kõikidesse suurematesse jaamadesse. “Lisaks ootame 6 täiendava elektrirongi valmimist, mis on planeeritud samuti aastaks 2024,” lisas ta. Eesti Raudtee alustab 2022. aastal Turba-Risti raudtee ehitusega ning tegevustega, et võimaldada Keilaga tihedamat rongigraafikut.

2022 suuremad Transpordiameti ehitusobjektid (maksumused koos käibemaksuga):

  • Tallinn-Tartu maantee Võõbu-Mäo 2+2 tee, lõigu pikkus 16 km, maksumus 58,7 milj eurot, valmis november 2022;
  • Tallinn-Tartu maantee Kärevere-Kardla 2+2 tee, lõigu pikkus 4,4 km, maksumus 15,1 milj eurot, valmis september 2022;
  • Jätkuvad Tallinna ringtee Kanama-Valingu 2+2 tee ehitus maksumusega 26,5 milj eurot ja Tartu ümbersõidu Riia eritasandilise ristmiku ehitus maksumusega 25,6 milj eurot (objektid valmis kevad 2023);
  • Algab Tallinn-Pärnu-Ikla maantee Pärnu-Uulu 2+2 tee ehitus, valmis 2024, maksumus kokku 46 milj eurot;
  • Jätkub Rail Baltic ja riigiteede eritasandiliste ristete ehitus, 2022 investeeringute maht 31,8 miljonit eurot.


“Eesti suurte linnade vahel peab olema kvaliteetne ja ohutu maantee. Neljarajaliste teede jätkuv ehitamine on liiklusõnnetuste ennetamiseks ning maapiirkondade elavdamiseks vaieldamatult vajalikud. Selle kõrval on vähemalt sama tähtsal kohal mugava ühistranspordisüsteemi loomine.” 2022. aastal on ühistranspordi dotatsioon kokku 110 miljonit eurot. “Ühistransporditoetused tagavad parema liikuvuse, vähendavad autostumist ning keskkonna saastamist. Samuti aitavad dotatsioonid lihtsamalt liikuma vähekindlustatud elanikke,” lausus Aas.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid