Noortel oli ühine soov elada keskkonnas, kus elus on värve. Niisiis oli maale elama minek selge ja kindel valik, mille tingis hoolimine keskkonnast ja iseenda tervisest. Sellest ajast saadik on Ardelid Valgamaal juured sügavale maasse kaevanud, aidanud läbi viia põllumajandusreforme, loonud mitmeid ettevõtmisi ning elanud ühiskondlikult aktiivset elu. Peamisteks märksõnadeks ongi nende puhul ühiskondlikud projektid ja piirkondlik tegevus, mille näiteks on Piia Ardeli kakskümmend aastat väldanud agar tegevus Sooru rahvamaja haldamisel. Samas on abielupaar olnud „maheusku" juba terve inimpõlve ja üritanud oma teadmisi täisväärtuslikust toidust ning kogemust mõistlikust tarbimisest inimesteni viia.

Kuigi Ardelid on varemgi poode pidanud nii Valgas, Tartus kui ka Soorus ja Tsirguliinas, siis praegu on nad tuntud oma väikese ja hubase mahepoega Mahedikud Valgas Riia tänaval. Mahepood on lahti viiendat aastat ja seda veab peamiselt pereema. Piia sõnul on nad hakkama saanud ja klientide arv kasvab. „Eriti praegusel koroonaajal on inimesed hakanud rohkem oma tervisest hoolima ja tahavadki teha tervislikumaid valikuid. Süüa puhast toitu, ilma liigsete komponentideta, nii nagu me lapsepõlves tegime, vanaema eeskujul," räägib Piia leti tagant.

Aga kas mahetoidu valdkond on põhiline tegevusala? Piia sõnul on see nüüdseks tõesti nii, kuna neil on ka mahetalu, kus olemas juur- ja puuviljaaed enam kui saja puuga. Viljapuuaed rajati paar aastat tagasi. „Küüslaugud, maapirnid, porgandid, peedid, maasikad ja viinamarjad - pea kõik, mida poes müüakse, tuleb oma põllult.", kinnitab Piia. Kui vestlusega liitub Veiko, siis selgub, et „mahendus" ei tähenda alati veganlust. Tegu on ikkagi erinevate mõistetega, vegan märgistusega toode ei pruugi tingimata olla tervislik.

„Meie filosoofia on see, et inimene peab kõik vajalikud ained saama kehasse tavalisest toidust. Inimesed toituvad mitte alati õigeid valikuid tehes", kinnitab Veiko. Piia lisab, et tänapäeval on liiga palju ahvatlusi: „Meie tõekspidamiste järgi võiks toit olla samaaegselt ka ravim." Maapirn olevat kõige parem näide, see kasvab paljudes aedades, aga inimesed ei tarvita seda. Abikaasale sekundeerib Veiko: „Diabeet, ainevahetuse- ja soolestike probleemid. Üks maapirn igas päevas võib tuua leevendust. See on väike imerohi, mida tarvitada suhkru asemel - just maapirni mugulas leidub vajalik inuliin, mis säilitab soolestikus optimaalse mikrofloora."

Ardelid on kindlat veendunud, et pea kõigi ümbritsevate haigustega saab tegelikult organism saab ise hakkama. Pole tarvis süüa emotsiooni pealt ja silmadega, kõike saab toiduga reguleerida. Need inimesed, kes käivad Mahedikes, saavad siit ka igakülgset nõu. Samas ei salga Piia, et suurem osa sissetulekust tuleb hulgimüügist ja toodetest, mis ei ole pärit oma aiast, sh toidulisandid.

Mitu õnge korraga vees, ka rahvusvaheliselt

Ettevõtlus tähendab Ardelite jaoks vabadust ise otsuseid vastu võtta ja neid ellu viia ning seeläbi areneda. Pereettevõttena mahetoodete turul tegutsemine ei saa olla siiski olla ainus tuluallikas, soov kogemusi jagada ja noorte arengusse panustada on Veiko viinud kooli - kutseõppekeskusesse - juhtõpetajaks ja kogemusnõustajaks. Samuti on varasemalt ikka hoitud nö mitut õnge vees, et teine õng veaks kehval ajal veest välja. Seepärast on ettevõtlust teostatud erinevates valdkondades. Näiteks pereisa on juhtinud rahvusvahelistes ettevõtetes logistikategevusi ja nõustanud Norra ettevõtteid, veel enne seda on ta teadmisi omandanud USA-s ja Rootsis.

Kogu perele, aga kindlasti ka Piia ja Veiko tütardele, on omane rahvusvaheline mõõde - võimalus kogeda erinevaid kultuure, huvitavaid inimesi ja suhelda mitmetes keeltes on suure tähtsusega. Neid inspireerib õppimine, töötamine ja reisimine teistes riikides ning selle sidumine nii projektide läbiviimise kui ka vaba aja sisustamisega. Keskmise tütre Janika Lõivu teekond XCO rattaspordis maailma tippu on saanud alguse Lõuna-Hispaaniast. Noorim tütar Johanna õpib Tenerife ülikoolis toitumisspetsialistiks. Vanem tütar Kristi on projektidega seotult reisinud paljudes riikides sh Jaapanis ja Indias. Mõistagi on välismaale viinud ka kogu peret ühendav sporditegevus, millest ei saa Ardelite puhul üle ega ümber.

Spordis on olulised eesmärgid, aga armastama peab kogu teekonda ja igat hetke

Veiko spordikogemus on väldanud viiskümmend aastat, seega tal on mida jagada. Veiko Ardel on kunagine Eesti meister maadluses, aga tegi hiljem kannapöörde ja täitis eesmärgi osaleda 50. eluaastaks järjestikku 50 maratonil.

Loe lähemalt Maal Elamise Päev.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid