Eksperdid: Eesti vajab uut eesmärki. Kas riiki peaks juhtima nagu idufirmat?
(37)
Kevadel käis Indrek Saul Eesti Päevalehes välja mõtte, et Eesti riiki peaks juhtima nagu Wise'i ja Bolti (loe siit).
Kuna Läti andis hiljuti teada, et nende ambitsioon on ehitada 2040. aastaks välja üle tuhande kilomeetri neljarealisi teid, siis tekib küsimus, milline on meie suurem plaan?
Podcastis ütleb Indrek Saul, et Eesti suuremaid probleeme on see, et tuleme nõukogude ajast ja meie elatustase oli suhteliselt kesine. Kui alustasime järele jõudmist Põhjamaadele, siis olime pikka aega edukat.
„Meie hoog on hakanud raugema. Nii kaua, kuni Soome ja Rootsi on meist oluliselt jõukamad riigid ja konkurentsivõimelisemad, on meie ainuke võimalus teha allhanget neile. Sellega rikkaks ei saa. Eesti jaoks oleks vaja välja mõelda, mis on meie kiire arengu pant ning vaadata, kui hästi meil läheb. Konkluirentsivõime on iga ettevõtte kasvu aluseks," ütleb Saul ja lisab, et kui tahame, et Eestis rikkamaks saaks, siis peame vaatama, kui konkurentsivõimelised oleme ja kellega konkureerime.
„Soome ja Rootsi on maailma kõige konkurentsivõimelisemate seas. Me peame kogu aeg tegelema, et kasvada kiiremini ja jõuda Põhjamaade sekka," rõhutab Saul.
Tõnu Mertsina rõhutab, et Eesti alustas 90ndate alguses väga madalalt tasemelt ning ta usub, et enamus inimesi nõustub, et Eesti on teinud väga kiire arengu.
„Kui võrrelda endise idaploki riikidega, siis Eesti on olnud üks edukamaid, kui võrrelda arengukiirusi. Kui vaatame seisu, kus me oleme, siis võrdlus on juba hea. Kui vaadata tootlikkuse kasvu viimase viie aasta jooksul, siis oleme naaberriikidega võrreldes teinud kõige kiirema kasvu. Tootlikkuse tase on loomulikult veel madalam kui Soomel ja Roostsil, aga kõrgem kui Leedus ja Lätis," räägib Mertsina.
Läti ambitsioonikast plaanist rääkides alustab Saul esmalt sellest, millest riikide konkurentsivõime koosneb ning mille poolest me teistele alla jääme. Näiteks toob ta meie riiklike institutsioonide taseme, infrastruktuuri, tööjõuturu efektiivsuse ja innovaatilisuse.
„Läti ütleb, et nad kavatsevad investeerida neljarealistesse maanteedesse. Nende infrastruktuur on samuti kesises seisus nagu meilgi. Nad on võtnud vähemalt fookusesse midagi ja pannud sinna raha. See on positiivne samm," toob Saul välja.
Tõnu Mertsina meenutab, et kiirteedesse investeerimine on meilgi pikalt teemaks olnud ja ta on toetanud mõtet, et hästi toimivaks majanduseks on vaja hästi toimivat taristut ehk teedevõrku.
„Teine teema on rahakott. Läti teatavasti peab võtma laenu ja väga palju. See tähendab, et Läti juba niigi 50-protsendile võlatase SKT-sse tõuseb veelgi. Ja ehkki intressid on madalad, siis makse ikkagi tõuseb. Peaksime ka sellele mõtlema. Teine külg siiski ka. Kui investeerime taristusse, siis muudame majanduse aktiivsust. Mis tähendab majanduskasvu," ütleb Mertsina podcastis.
Samas ei ole tema sõnul neljarealised kiirteed kindlasti ainus riigi konkurentsivõimelisuse tõstmise võimalus.
„Kui mõtlen prioriteetidele, siis eriti oluline on kõrgelt kvalifitseeritud tööjõud. Teine teema teedevõrgu kõrval on see, et peaksime arvestama rohepööret."
Indrek Saul aga ütleb vastu, et Eesti suur probleem on see, et keegi valitsuses ja strateegiates ei räägi, et peaksime tõstma oma konkurentsivõimet. „Siis ka investeeringud ei aita kaasa. Igale poole natukene."
Indrek Saul ja Tõnu Mertsina rääkisid podcastis ka laenu võtmise plussidest ja miinustest ning arutlesid selle üle, kuidas tulla välja tusase soomlaste ja rootslaste sulase rollist.
