Kokkuleppe tulemuseks on, et pooled loobuvad vastastikustest pretensioonidest, omavahelised nõuded loetakse lõpetatuks ning erimeelsused lahendatuks.

Raha kaotanud inimestel kulus kuus aastat tõestamist selleks, et pank lõpuks laua taha saada. Pank ei tahtnud raha haihtumise üksikasju kohtutes arutama hakata, kuni riigikohus otsustas, et tegu ei ole aegunud ja septembris pidi maade 8,4 miljoni eest ostmise ja asjaolude arutamine maakohtus algama.

"15 aasta taguste sündmustega seotud õigusvaidluste pidamine läbi kuue aasta on kurnav - eriti kui lõppu ei ole näha. Seetõttu on mul hea meel, et me suutsime need erimeelsused ära lahendada ning saame keskenduda oma põhiärile. Meie eesmärk on ikka ja alati toetada Eesti ettevõtete kasvu," ütles Swedbank Eesti AS juhatuse esimehe Olavi Lepp.

Võlakirjaomanikke kohtuasjas esindanud ettevõtte Bond Recovery OÜ juhatuse liige Liis Puidak ütleb, et Eesti investeerimiskliima parandamise ja õigusselguse saavutamise kõrval on selle vaidluse eesmärk investorite jaoks algusest peale olnud osapooli rahuldava kokkuleppe sõlmimine pangaga.

"See on hea uudis nii Bond Recovery viimases kohtuasjas vahetult osalenud võlakirjainvestoritele kui Eesti investeerimiskogukonnale laiemalt. Avalikkuses ja kohtusaalides Rumeenia maade ja võlakirjade teemal peetud vaidlused on teadvustanud nii kõigi investeeringutega paratamatult seotud riske kui turuosaliste vastutustundliku käitumise tähtsust."

Detaili minevatele küsimusele Puidak kahjuks vastata ei saa: „Leppisime kokku, et meievahelised erimeelsused on lahendatud. Kokkulepe on ka see, et selle kokkuleppe sisu me detailsemalt ei kommenteeri."

Loo taust

Ajaloolise saaga taust jookseb aastasse 2007. Tegu on 2007. aastal toimunud ettevõtte OÜ IPC Romanian Land Portfolio (praeguse nimega Nord Hill Land Portfolio OÜ) võlakirjade emissiooniga, millest võttis osa ka Swedbank, märkides oma klientide nimel väärtpabereid ehk sisuliselt paigutas võõrast raha investeeringuna Rumeenia maaärisse ja võttis endale seega investorite suhtes ka hoolsuskohustuse.

Emissioonist laekunud raha eest osteti Rumeenias 46,3 ha põllumaad ja selleks kulus ca 8,5 miljonit eurot, mis teeb maa soetamise keskmiseks kuluks 181 425 €/ha ehk 18 €/m².
Oli teada siis ja on selge ka praegu, et Rumeenia põllumaa keskmine väärtus oli toona 1000 ja praegu ca 2000 €/ha.

Lihtsalt tagantjärele selgus, et nn Rumeenia maaportfellis olevate maade eest maksti kohati enam kui sada korda keskmisest väärtusest kõrgemat hinda, ja kui 2011. aastal jõudis kätte esimene võlakirjade väljaostutähtaeg, polnud selleks raha ega vähimatki lootust neid maid investeeringuga võrreldavas summas realiseerida.

Kahel korral lükati võlakirjade väljaostutähtaega edasi, seda sooviti teha ka kolmas kord, kuid 2015. aastal lõppes asi ikkagi IPC Romanian Land Portfolio pankrotiga. Oma investeeritud rahast jäid ilma paljud Eesti äri- ja kultuuriinimesed, alates Jüri Mõisast ja lõpetades Eri Klasiga.

Otsene kohustus seda kõike teha lasuski muidugi OÜ-l IPC Romanian Land Portfolio, aga investorite väiteil lasus emiteerimisi vahendanud pangal hoolsuskohustus, lisaks väidetakse, et Swedbankil oli investeeringu tegemisel huvide konflikt (ise investeeringuid vahendades võeti selle eest ka 2% teenustasu), pank rikkus hoolsuskohustust ning kohustust kliente toimuvast teavitada.

Lisaks selgitas pankrotitoimkond välja, et lühikese aja jooksul enne investorite raha eest maade omandamist osteti samad maatükid ühe kohaliku perekonna vahendusel kokku kuni mitmeid kordi odavamalt, kui need omandas IPC. Kõik on jätnud mõnedele investoritele mulje, et eesmärk oli algusest peale kelmust teha - müüa märkimisväärse kasvupotentsiaaliga põllumaade asemel rämpsu ja investorite arvelt lihtsalt hõlpsat tulu teenida.

Hiljem Swedbankile üle läinud IPC Romanian Land Portfolio pankrotipesas on muu hulgas Rumeenias maade ostuks ja haldamiseks loodud IPC tütarettevõte Jaagupi S.R.L, mille omanduses maatükid asuvad. Pool Rumeenias asuvast põllumaast on täituri poolt arestitud, sest vahepeal ühe laenu katteks hüpoteegiga koormatud maatükke tahaks täitur realiseerida, kuna aastaid on riigimaksud tasumata, seega ei saa nende maadega ka tehinguid teha.

Kohalik täitevametnik aga ei julge isegi täitmisega seotud kulusid teha, sest tal olevat vähe lootust maade müügist kulude katteks võrdväärset summat saada. Nokk kinni, saba lahti olukord, millele head lahendust ei paista.

Aastaid on kohtus vaieldud. Nii kaebas IPC Romanian Land Portfolio pankrotihaldur Peeter Sepper kohtusse Swedbanki, kuna leidis, et pank on kaasvastutav investorite rahade ebaõnnestunud paigutamise eest.

Mitmete investorite hulgas on ka Ekspress Grupi suuromanik Hans H. Luik.