Elektriteema arutelul sõna võtnud Tõnis Mölder märkis, et me ei tohi kaotada ELi kodanike tugevat toetust roheüleminekule erakordselt kõrgete energiahindade tõttu.

„ELi poliitika peab toetama üldise hinnataseme stabiilsuse tagamist. Pretsedenditu elektrihinna tõus, mis on tingitud eelkõige gaasi, nafta, kivisöe ja ka CO2 kallinemisest, on pannud nii kodanikud kui ka ettevõtjad tugeva surve alla. Kahjuks näitab tänane olukord, et meil on pikk tee minna, et tagada puhas juhitav elektritootmine,“ lausus Mölder.

Keskkonnaminister rõhutas, et nii palju kui võimalik, tuleb roheüleminekuks tagada elektrihindade prognoositavus ja taskukohasus.

„Peame analüüsima kõiki võimalikke energiahindasid mõjutavaid poliitikavahendeid, sealhulgas ETSi (heitkogustega kauplemise süsteem) hinnaga seotud meetmeid. Süsteem peab olema paindlikum hinna muutuste suhtes. Oluline on saavutada elektrihindade prognoositavus ja taskukohasus, et vältida kliimapoliitika põhjendamatuid kulusid. See on nii transpordisektori elektrifitseerimise kui ka rohevesiniku projektide elluviimise oluliseks eelduseks,“ ütles Mölder.

Kuigi ELi elektrituru hinnad sõltuvad globaalsetest trendidest, näitab praegune olukord, et taastuvenergia võimsuste rajamist tuleb kindlasti kiirendada. „Eesti jaoks tähendab see eelkõige meretuuleparkide arendamisega edasiminekut,“ rõhutas keskkonnaminister arutelul.

Teema lisati päevakorda Kreeka, Hispaania ja Poola ettepanekul, kuna küsimus on akuutne ning vajab keskkonnaministrite tähelepanu. „Tänane arutelu näitas selgelt, et elektrihinna tõus mõjutab kogu Euroopat ja liikmesriigid soovivad kasutusele võtta leevendusmeetmeid. Näiteks soovib Kreeka heitkogustega kauplemise süsteemis ajutise riskimaandusmehhanismi kasutuselevõtmist ja Poola ETSi revisjoni,“ märkis Mölder.