Aasta noor ettevõtja Martin Vares: mul on meeles isa sõnad - vale otsus on parem kui mitte otsustamine

Aasta noor ettevõtja on Fractory asutaja ja tegevjuht Martin Vares (29). Ta tundis juba varakult, et temast saab ettevõtja, kuid otsis õiget missiooni. Õnneks leidis ta selle kiiresti.

Fractory looja ja tegevjuht Martin Vares on sündinud ja kasvanud Tartus. Ta käis kuni 9. klassini kommertsgümnaasiumis ja gümnaasiumis Hugo Treffneris. Edasi viis Varese tee TTÜ-sse.

Ta kirjeldab, kuidas tal oli 12. klassi jooksul mitmeid huvisid - majandus, juura ja isegi moedisain. Kõige enam aga hoopis arhitektuur. Ta sai ka Eesti Kunstiakadeemiasse sisse, et just arhitektuuri õppima minna, aga siis mõtles, et see on liiga „kunst".

„Olen nokitseja, ehitaja, meisterdaja. TTÜs sai magistris õppida sellist valdkonda nagu tootearendus ja disain. Selleks pidi enne läbima tootearenduse ja tootmistehnika eriala. Sinna läksingi," meenutab Vares.

Esimesel aastal selgus, et tehniline pool inseneeriast huvitab teda isegi rohkem. Ta läks ülikooli alguses kohe tööle jalgrattamehaanikuks. See tundus esimese töökohana erialale kõige lähemal olevat. Teisel aastal saatis ta kirjad mõnedele ettevõtetele. Kirjas seisis umbes järgnev: „Tere, olen mehaanikainseneri ala tudeng. Ma väga palju veel ei oska, aga mõistan projekteerida. Raha ma ei küsi. Tahaks alustada."

„Estanc AS-ilt saingi vastuse, et võiksin tulla. Nad maksid ka natuke raha. Seal tegin inseneritööd veidi üle kahe aasta. Soov oli aga Tartusse tagasi minna," ütleb Vares. Mõeldud-tehtud. Ta läks tööle ettevõttesse Nordic Gas Solutions. Mehaanikainseneriks. Väikeses ettevõttes oli rohkemgi rolle, mida ta täitma pidi. „Sealt jäi ka silma see probleem, mida Fractoryga lahendame," avaldab Vares.

Varakult tee teada

Martin Vares teadis varakult, et temast saab ettevõtja. Samas ei soovinud ta lihtsalt silmaklapid peas OÜ-d rajama hakata, vaid teadis, et peab olema teda kõnetav probleem, mis väärib lahendamist.

„See pidi tulema läbi mingi tegevuse. Tööstuses nähtud probleemi arutasin sõbraga, kellest sai Fractory kaasasutaja. Allhanke probleem oli piisavalt suur ja võimas, et seda lahendama asuda," räägib Martin Vares nüüd.

Varese kujunemisel ettevõtjaks on oma roll ka perel. Ta ütleb küll, et suuri ettevõtteid tema pereliikmed vedanud ja omanud ei ole, aga vanaema pidas pikka aega Tartus Tähe tänaval kauplust. Vanaisa oli talupidaja, mida võib samuti ettevõtluseks pidada. Isa on aga olnud erinevates ehitusettevõtetes juhtpositsioonidel.

„Temaga ikka on olnud arutlusi ja sealt on saadud õpetusi. Isa on mulle öelnud ka midagi, mis minu meelest on üks õigemaid asju ettevõtluses - vale otsus on parem kui mitte otsustamine," meenutab Vares.

Viide sellele, et temast võib saada edukas ettevõtja, peitub selleski, kuidas ta on oma töökohtades jälginud juhtimist ja ettevõtte üldist toimimist. See on talle kogu aeg huvi pakkunud. „Mäletan, et viimases töökohas hakkasin kohe kaardistama, et mida ma ise teeks ja mida mitte. Soovisin õppida teiste ettevõtlusest, enne kui hakkan ise vigu tegema," toob Marin Vares välja.

Samas ei ole ta seda tüüpi, kes arvaks, et kõik inimesed ja juhid peaksid olema perfektsed. „Kõik ei ole kunagi suurepärane. Ka minus. Ühe asja toon välja, mida siiski kõrva taha panin: ettevõttes ei tohi olla puudulik kommunikatsioon - et oluline info ei liigu," nendib Vares.

Nüüdseks on Vares Fractory ühe juhina tegutsenud juba neli aastat. Ta pingutab tõepoolest selle nimel, et ettevõtte kõik olulised teemad oleks võimalikult laialt kommunikeeritud. Et töötaja ei peaks kulutama aega ja energiat selle peale, et võib-olla ta ei tea midagi olulist. Finantstulemused, eesmärgid ja võimekused on kõigile selged.

„Teine asi, mis on oluline ja mille tähtsust olen ise ka kogenud, on vastutuse ja vabaduse andmine kõigile. Meie põhimõte on see, et probleem peab saama otsuse sellele kõige lähemal seisvalt inimeselt. Iga asi ei pea olema juhtkonna ja omanikega läbi räägitud," selgitab Martin Vares ning põhjendab ka: „Esiteks, inimesed tunnetavad siis, et neil on väärtus. Teiseks on oluline, et ettevõte ei oleks koormatud mikromanageerimisega," lisab ta. Vares rõhutab, et nad hoolivad oma inimestest ning ettevõtte kultuuri osadeks on avatus, ühtehoidvus ja üksteisest hoolimine. „Kasvame hoogsalt ja soovin, et see nii ka jääks."

Nooruse plussid ja miinused

Küsimuse peale, kas noorelt ettevõtte omaniku ja juhina tegutsema asumine oli ka keeruline, vastab ta, et esimesel paaril aastal oli selgelt tunda, et rääkides tööstuses pikalt olnud inimestega, pidi vestluse käigus palju enda tõestamisega tegelema. Ikka oli tunne, et arvatakse - oled ju alles 26, palju sa ikka tead. Seda on aasta-aastalt järjest vähemaks jäänud. Vares arvab, et selle taga on kogemused, kuid ka tema oskused on paremaks läinud. Fractory on kindlasti endale juba ka nime teinud.

„Teisalt oli alguses samal põhjusel ka enda vastu usaldamatust. Ise vaatasid end kui noort ja võrdlemisi kogenematut. Igapäevane enesekriitika oli kohane. Aga see on tänaseni mõneti nii. See ei ole seotud vanusega, vaid on mõistliku ettevõtja tunnus - pidev enesekriitika ja -kontroll. Kas ikka saan aru? Väga paljud asjad on ettevõtjale ju esmakordsed. Eriti kui on tegu väga kiirelt kasvava ja mitmes riigis tegutseva ettevõttega. Pidev õppimine on selle osa. Kindlasti tunnetan, et noorusel on ka omad kasutegurid ja mõneti on need seotud ka minu iseloomuga. Selleks on teatav hirmu puudumine. Heas mõttes naiivsus on omal kohal. Mul on veel nii palju aega teha igasugu asju, et julgen teha riskantseid otsuseid - mul on aega kõike parandada," räägib Fractory juht.

Ees ootab kiire kasv

Räägime Martin Varesega ka Fractoryst. Praegu töötab seal 50 inimest - jaotus on enam-vähem selline, et 30 Eestis, 20 Suurbritannias. Vähem kui poole aastaga soovitakse aga palgata umbes 30 inimest juurde. Hetkel tegutseb ettevõte Eestis ja Suurbritannias, kuid soov on laieneda - riburada tulevad juurde USA, Prantsusmaa ja Itaalia. Ta ütleb, et USA platvorm on juba seal kättesaadav ja Suurbritannia tööstustoodang rändab hetkel sinna, kuid plaan on ka kohalikud tootjad liidestada.

Laienemise suurimaks väljakutseks on ressursi planeerimine. On väga suur vahe, kas tegutsed ühes või viies riigis. Raha, iseenda ja inimressurssi on vaja planeerida. Kuidas seda kõike erinevate riikide vahel jaotada? On ju riigid ka erineval tasemel arengu ja suurusega. „Sisuliselt tekib igas riigis ikka eraldi ettevõte, mida peab juhtima," tõdeb ta.

Martin Varese roll Fractorys on tegevjuht ehk tema asi on koordineerida teistest juhtidest koosnevat tiimi. Tal on vaja ka kaardistada järgmisi samme ja jälgida firma ühtset liikumist. Ka raha tõstmine on olnud tema rida, aga hiljuti tuli majja ka finantsjuht, kes nüüd sellega aitab. „Välja ei jää minu tegemistest ka väline kommunikatsioon ja need teemad, mis kellegi teise lauale ei mahu."

Tuleb juurde uusi suundi

Globaalne majandusajakiri Forbes on Martin Varese valinud 30 alla 30-aastase noore tipptegija sekka tööstuse valdkonnas. Ta ise ütleb, et alalhoidliku eestlasena see tema ego niivõrd ei kõditanud, kuid ta näeb seda tunnustusena Fractoryle laiemalt. Kasu annab see ka müügis ja partnerlussuhetes - keegi on hinnanud, et ettevõtte tegevus on mõistlik.

„Tiimisiseselt on igasugu auhinnad ja tunnustused tiimi motivatsiooni hoidmise mõttes omal kohal. Meil on väga töökad inimesed. Nõuame endalt ja teistelt palju. Meil on kiire tamp taga, see annab kõigile tunde, et kui on raske, siis sind väärtustatakse."

Järgmise aasta keskpaigaks võiks Fractoryl juures olla kolm uut ja suurt turgu, millest juba enne juttu oli. Samal ajal tuuakse juurde uusi tootmisprotsesse. Kui siiamaani on nad tegelenud leht- ja torumetalli tarnimise ning lahenduste loomisega, siis eelmisel nädalal tuldi välja esimese freesimise ja treimise mooduliga, mida on plaanis edasi arendada. Juurde soovivad nad veel tuua ka tööstusliku 3D-printimise. Tõenäoliselt ei jää seegi viimaseks arenduseks. „Järgmised kaks aastat sooviks kasvada käibe poolest neli kuni viis korda," ütleb noor juht Vares julgelt välja.

Noore ettevõtja preemia konkursiga otsivad Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja LHV noort ning tegusat kuni 35-aastast firmaomanikku või -juhti, kelle tegevus on olnud silmapaistev ja innovaatiline. Aasta nooreks ettevõtjaks valitu saab kuhjaga au ja kuulsust ning LHV-lt 5000 eurot preemiat. Konkurss toimus seitsmendat aastat ja algatust toetab Eesti Vabariigi president.