LÜHIKOOLITUS | Kas peale Bitcoini krüptos veel midagi toimub?
Bitcoin (lühend BTC)
Bitcoin leiutati seni tuvastamata isiku (või isikute) poolt, kes nimetas ennast Satoshi Nakamoto. 2008 aastal avaldati Bitcoini toimimist kirjeldav avalik „white paper". Selle loomise protsessiga seoses on praeguseni liikvel palju legende ja seda ümbritseb teatud salapära. Alates 2010 aastast ei ole Satoshi Nakamotost jälgegi. Temast jäi maha ka üks Bitcoini rahakott, millesse ta oli kogunud esimesed kaevandatud Bitcoinid, mille väärtus täna oleks 50,5 miljardit USD. Sellega oleks Satoshi Nakamoto maailma 40 rikkaima inimese seas. Olgu öeldud, et seda rahakotti pole sellast ajast saadik aktiveeritud. Satoshi Nakamoto on kadunud. Paljud arvavad, et tegemist ei olegi ühe konkreetse isikuga, vaid tegemist on grupi inimest poolt kasutatud pseudonüümiga. Teine legend väidab, et Satoshi Nakamoto tekstide analüüs viitab pigem Ühendkuningriigi kodanikule kui mõne teisest rahvusest inimese omale. Satoshi Nakamoto identiteedi taga peituvaks isikuks on pakutud erinevaid nimesid nagu Hal Finney, Nick Szabo ja Adam Back, aga kõik nad on selle ümber lükanud. Mingit kinnitust ega kindlust Nakamoto identiteedi kohta ei ole tänaseni. Bitcoini hakati reaalselt kasutama 2009 aastal kui kaevandati esimene Bitcoin. Kaevandamine tähendab, et kümned erinevad arvutid lahendavad keerulisi matemaatilisi võrrandeid ja „kleebivad" tulemuse üheks elektrooniliseks failiks, et seda oleks raske lahti muukida. Selle põhimõtte rakendamise ja täiendavate algoritmide rakendamise tulemusena on loodud taristu, mis võimaldab üle interneti väärtust üle kanda. See ongi krüpto üks põhiline kasutuslugu ja see avab perspektiivi kuidas maailma paremaks muuta. Nii nagu interneti tulek tegi. Kui vaatame korraks ajalukku, siis 20 aastat tagasi loodud internet võimaldas vahendada teadmisi ja digitaalset sisu. Krüpto võimaldab interneti kaudu vahendada väärtust. Kui nüüd mõelda korraks võimatule küsimusele mis tuleb edasi, siis selleks saab olla näiteks mateeria interneti kaudu vahendamine. Teisisõnu teleportatsioon. Jah, see on täna mõeldamatu, aga 30 aastat tagasi oli seda ka internet ja krüpto. Millised omadused teevad Bitcoinist sellise unikaalse projekti, mis asendab tulevikus riiklikke valuutasid ja kulda ja muudab maailma paremaks?
Bitcoine luuakse kindel arv - 21 miljonit Bitcoini mis muudab Bitcoini haruldaseks (ingl. k. scarcity) 21 miljonit algoritmiga ette nähtud kogus ja rohkem ei ole võimalik Bitcoine luua. Just see on see võtmeomadus, mis eriti viimastel aastatel on Bitcoini projektile edu taganud. Viimase pooleteise aastaga, alates covid-19 pandeemia algusest, on riikide keskpankade bilansimaht kasvanud hinnanguliselt 25%. See tähendab rahatrükki ja selle kaudu rahapakkumise suurenemist. Võiks ju küsida, et mis selles siis halba on? See tähendab üldjuhul hindade kasvu ehk inflatsiooni. Senini on see väljendunud eelkõige erinevate varaklasside hinnatõusus - kinnisvara ja aktsiad. Viimastel kuudel on selle mõju jõudnud reaalmajandusse hindade kasvu näol. Bitcoinil on selle vastu sisseehitatud kaitsemehhanism - teda ei saa juurde trükkida. Mis on osutunud omaduseks, mida turud väga hindavad. Eriti sellistes riikides, kus on inflatsiooniline kohalik valuuta. Paljud näevad Bitcoinis sellist vara, mis hoiab oma väärtust samamoodi kui kuld. Ka kulda on lõplik kogus ja seda ei saa soovi korral juurde trükkida. Seepärast kutsutakse Bitcoini digitaalseks kullaks, mis peaks üle võtma kulla funktsiooni väärtuse säilitajana.
Bitcoin on detsentraliseeritud. Bitcoini toimise ja arendusotsuste eest ei vastuta ükski isik ega organisatsioon. Bitcoini plokkidest moodustub pearaamat (general ledger) mis sisaldab kogu informatsiooni Bitcoini tehingute kohta. See on mitmete võrdsete koopiatena jagatud erinevate arvutite vahel, mis koostöös tagavad selle pearaamatu pideva toimimise. Erinevalt näiteks tsentraliseeritud süsteemidest peab see vastu tehnilistele riketele mis esinevad mõnedes võrgu osades või piirkondades. Hea näide tsentraalse süsteemi haavatavusest on Facebook, mis alles hiljuti elas üle suure ülemaailmse tõrke ja ei olnud 6 tundi kasutajatele kättesaadav.
Bitcoin on avatud ja avalik. Bitcoini pearaamat on avalik ja kõigile kättesaadav andmekogu. Kõik tehingud, mis Bitcoiniga tehakse on kõigile avalikult kättesaadavad.
Need kaks põhimõtet - detsentraliseeritus ja avatus - on peamised omadused, mis eristavad seda kõigist teistest varadest. Need on argumendid, mis ei luba Bitcoini kellegi poolt kontrollida, monopoliseerida ega ka piirata. Nende omaduste varal ei õnnestu ühelgi asutusel, riigil ega organisatsioonil Bitcoini sulgeda, sest ainus võimalus selleks oleks interneti sulgemine. Mis loodetavasti ei ole tänapäeval enam üheski riigis võimalik. Kuna Bitcoin ei ole ühegi riigi jurisdiktsiooni all, siis ei saa seda ka kustutada või kinni panna. Need on omadused, mis teevad temast tänapäevases maailmas väärtuse, mida paljud peavad praegu väga hinnaliseks.
Bitcoin ei ole raha. Tihti kasutatakse Bitcoinist rääkides terminit krüptovaluuta või krüptoraha. See on mõnevõrra eksitav, sest kuigi mõnedel krüptovaradel on rahalised tunnused ei ole need kooskõlas tänapäeva arusaamadega raha omadustest. Kas Bitcoin võib rahaks saada? Jah, see on võimalik. El Salvador on kinnitanud Bicoini juba ametlikuks kehtivaks valuutaks riigis ja mõned teised riigid plaanivad seda samuti.
Kuna Bitcoinil on krüptomaailmas dominantne positsioon, siis kõiki teisi projekte kutsutakse altcoin'ideks. See tuleneb sõnast alternatiivne ja sisaldab tuhandeid erinevaid projekte. Kuid nende tuhandete seast kerkib üks eriti esile ja asetub Bitcoini järel kindlale teisele kohale.
Ethereum (lühend ETH)
Ethereum on samuti detsentraliseeritud, avatud koodiga ja hajutatud haldusega platvorm, mis võimaldab tarkade lepingute (smart contract) sõlmimist ja detsentraliseeritud rakendusi, mida lühendina kutsutakse dapp'ideks. Targad lepingud on üks selline valdkond, mille kaasabil toimub lähiaastatel suurim väärtuste ümberjagamine. Kõige lihtsam näide sellest on finantsteenused. Te loete praegu seda artiklit Delfi kogupaketi osana. Järelikult olete maksnud tellija. Selle eest tasumiseks peate te kasutama kas krediitkaarti või panga teenuseid. Ometigi on leping Delfiga lihtne - iga kuu XX kuupäeval maksab kasutaja YY eurot ja saab selle eest ZZ kuud Delfi kõiki artikleid lugeda. Milleks selliste tehingute tegemiseks on vaja panka, kui seda võiks korraldada otse targa lepinguga. Ja see on vaid üks lihtsaim näide, milleks Ethereum võimeline on. Sellele järgnevad juba automaatsed finantseerimisteenused kus ühelt poolt kasutajad hoiustavad oma vara ja teiselt poolt antakse seda laenudena välja automaatselt ilma vahendajate olemasoluta.
Cardano (ADA), Solana (SOL) ja Polkadod (DOT)
Need kolm projekti on kõik 10 suurima seas ja on Ethereumile analoogsed projektid, kuid igaühel on kas oma nišš või siis oma lähenemine ja konkurentsieelis. Erinevused seisnevad partnerite võrgustikus, tehingute kiiruses ja kontrollmehhanismides.
Ripple (XRP)
Projekt, mis erineb eelmistest mitme parameetri poolest. Esiteks ei ole see nii avatud ja detsentraliseeritud lähtekoodiga. Teiseks, tema kasutusvaldkond on mõeldud eelkõige pankade ja teiste finantsasutuste omavahelise rahaliikumise kiirendamiseks. Praegu kasutatakse selleks SWIFT süsteemi, mis on kallis ja kohmakas ning mille abil tehtud ülekanded võtavad päevi. Ripple pakutav lahendus on kiire ja odavam. See on juba praegu integreeritud mitmete pankade süsteemidega. Selle projekti teeb eriliseks see, et juba pea aasta on käimas kohtuprotsess SEC (USA Finantsjärelvalve) ja Ripple vahel. SEC nimelt väidab, et Ripple tegevus on tõlgendatav väärtpaberi emiteerimisena ja seetõttu kuulub SEC järelvalve alla. Kohtulahendit sellel teemal on oodata käeoleva aasta jooksul.
Binance Coin (BNB)
Binance on maailma suurimaid krüptovarade börse, kus teostatakse tehinguid erinevate projektiga. Binance Coin on loodud 2017 aastal börsi tehingutasude eest tasumise vahendiks, aga ajaga on see arenenud detsentraliseeritud finantsteenuste (DEFI) osutamise projektiks.
Stablecoins Tether (USDT) ja USD Coin (USDC)
Nagu iseloomustav nimigi viitab on tegemist stabiilsust taotlevate krüptoprojektidega, mis on tagatud täiendavate varadega. Kui kõik eelnevad krüptoprojektid on väga volatiilsed ja nende hinnakõikumised on väga suured, siis Stablecoinid on loodud just sellele vastukaaluks, et need oleksid võimalikult stabiilse vahetuskursiga.
Meemiprojektid Dogecoin (DOGE)
See on kategooria projekte, mida on raske iseloomustada. Üldjuhul põhinevad need suhteliselt kesisel tehnoloogial ja innovatsioonil ning nende rakendusvaldkonnad on harilikult väga limiteeritud. Neil on aga suur ja andunud järgijaskond ja nende hinnamuutused on dramaatilised ja ettearvamatud. Tegemist on kõige kõrgema riskiastmega projektidega, mille hinda mõjutavad eelkõige müüdid, kuulujutud ja avaliku elu tegelaste kaasamine nendesse projektidesse.
See oli nüüd ülevaade 10-st suurimast projektist. Täpsemalt infot projektide kohta vaadake siit. Loomulikult on see ainult pisike sissejuhatus teemasse ja igaüks peaks enne investeerimist iga projektiga põhjalikult tutvuma ja tegema oma otsused. Järgmisel korral kirjeldan viise kuidas ja mille kaudu alustada investeerimist.
Andre Veskimeister on juhtinud Ülemiste Cityt, olnud digitaliseerimise innovatsioonijuht Ekspress Grupis ja pakiäri juht Omnivas. Viimasel aastal on autor end kurssi viinud krüptomaailmaga nii investorina kui hobifotograafina NFT kollektsioone arendades. Artikliseeria on mõeldud võimalikult lihtsalt ja emotsioonivabalt plokiahela maailma ning krüptoteemade käsitlemiseks. Tegemist ei ole finantsalase nõustamisega.
Loe seeria varasemaid lugusid:
