Euroopa roheline kurss annab pandimajadele uue võimaluse särada
(23)
Alustuseks veidi statistikat. Euroopa Liidus tekib igal aastal rohkem kui 2,5 miljardit tonni jäätmeid. Ühe inimese kohta teeb see 500 kilogrammi aastas. Neist omakorda pakendijäätmed moodustavad 173 kilogrammi. Tohutu jäätmete hulk, mis meist maha jääb, on otseselt seotud inimeste elatustaseme tõusuga, kuna rohkem raha võimaldab soetada rohkem uusi asju.
Samal ajal on Euroopa Liidu soov vähendada mõttetut tarbimist ja loodusvarade kasutamist. Ehkki kliimaneutraalsuse tervikpaketist on räägitud palju, siis veidi vähem teatakse 2020. aastal vastu võetud ringmajanduse tegevuskava, mille eesmärk on muuta ja kaasajastada olemasolevaid tarbimis- ja tootmisharjumusi. Lühidalt öeldes tähendab ringmajanduslik mõtlemine seda, et me ei viska lihtsalt ära toodet, mida me enam ei vaja – kui toode on töökorras, anname talle hoopis teise võimaluse. Olen kindel, et peaaegu igas kodus on midagi, mis lihtsalt seisab riiulil ja mida enam ei kasutata.
Vanale antakse uus elu
Kuidas on see kõik seotud pandimajadega? Pandimajade peale mõeldes tuleb osadele silme ette 90ndatest pärit hämar kelder, kus uste ees on trellid ja kus tiirleb palju kahtlase tausta ja motiividega tegelasi. Teistele seostavad pandimajad jällegi iidsete ja haruldaste esemete müügiga mõnes vanalinnas poekeses, kus käib palju turiste. Ehkki pandimajade maine võib olla ajalooliselt vastuoluline, on neist tänapäeval saanud kauplused, mille ärist moodustab suure osa just kasutatud esemete müük.
Näiteks DelfinGroupile kuulub Banknote’i pandimajade võrgustik, millel on üle Läti 90 esinduspoodi. Eelmisel aastal müüsime oma poodides enam kui 150 000 kasutatud toodet, nende hulgas nutitelefone, arvuteid, mängukonsoole, mootorsaage, jalgrattad ning palju muud. Lisaks teeme koostööd mitmete teiste jaemüüjate ja veebipoodidega, kes kasutavad pandimajade võrgustikku oma toodetega kauplemiseks.
Tihti tuuakse pandimajadesse ka remontimist või hooldamist vajavad esemeid. Meie spetsialistid vaatavad need üle ja teevad kindlaks, kas meil on võimalik neile uus elu anda. Nii parandasime näiteks eelmisel aastal kokku 3145 toodet ja suunasime need järelturul müüki. Vastasel juhul oleks need suure tõenäosusega lõpetanud prügimäel. Lisaks aitavad pandimajad kaasa jäätmete ja pakendiprügi vähendamisele, kuna enamik meie kaupu on pakendamata.
Asemele mõni teine vajalik toode
Ehkki mõistagi müüme me pandimajades panditud esemeid, näeme ka seda, et meie poole pöörduvad keskkonnateadlikult mõtlevad inimesed, kes toovad meile asju, mida neil enam vaja pole, saades selle eest vastu kas raha või mõne teise eseme, mida neil tarvis on.
Euroopas räägitakse üha enam tootjate ja müüjate vastutusest müüdavate kaupade eest, nende kaupade remondist ja tagasivõtmisest. Meie kogemus näitab, et kasutatud kaupade müük, mis hõlmab ka nende parandamist ja uuendamist, ei ole mitte ainult keskkonnahoidlik viis tagada kaupade pikem elutsükkel, vaid võib muutuda ka igati edukaks ärimudeliks. Rohelisem mõtlemine võib olla majanduslikult kasulik nii kodanikele kui ka ettevõtetele. Euroopa Liidu institutsioonid on hinnanud, et ringmajanduse täielik rakendamine võib tõsta aastaks 2030 meie SKPd 0,5 protsendi võrra ning luua umbes 700 000 uut töökohta.
