Kavandatav maamaksutõus avaldaks otsest survet kodumaise toidu hinnale
(58)
Riigikogu menetleb parajasti eelnõu, millel on oluline mõju maa- ja metsaomanikele ning põllupidajatele, aga ka kohalikele omavalitsustele. Seletuskirja järgi on maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmine ajendatud eesmärgist korraldada järgmine maa korraline hindamine, et ajakohastada andmed maa väärtuse kohta. Viimati toimus maa korraline hindamine Eestis 2001. aastal. Möödunud 20 aasta jooksul on maa väärtus kasvanud keskmiselt seitse korda. Maa maksustamishind on aluseks maamaksu ja tehnovõrkude talumistasude määramisel ja erinevates kasutuslepingutes kasutustasu määramisel ning maamaks on kohalike omavalitsuste jaoks oluliseks tuluallikaks.
Maa järgmise korralise hindamise plaanib Maa-amet korraldada järgmisel aastal ja edaspidi hakatakse hindama igal neljandal aastal. Seda tehakse peamiselt registri põhjal ning selle tulemusena määratakse igale katastriüksusele väärtus ehk maa maksustamishind.
Maa väärtuse suur tõus tähendab lähitulevikus seega maamaksu olulist kerkimist, kuigi riik plaanib seaduse muudatustega vähendada lubatud maksimaalseid maamaksumäärasid ja kehtestada maamaksusumma aastasele kasvule 10% piirmäär. Maamaksuseaduse muudatused on kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2024. aastal.
Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoja (EPKK) hinnangul tuleb maa korralise hindamise läbiviimisel ja maamaksu määrade ülevaatamisel silmas pidada põllu- ja metsamajandussektori konkurentsivõimet ning jätkuvat kiiret tootmiskulude kasvu. Põllumaa on põllumajandustootjate jaoks peamine tootmisvahend, mis eristab põllumajandust suurel määral teistest majandusharudest. Enamikke tootmissektoreid põhivahendite osas ei maksustata. Põllumaad kasutatakse toidu tootmiseks, mistõttu vähendab kõrgem maamaks Eesti põllumajandusettevõtjate rahvusvahelist konkurentsivõimet ja kajastub kodumaise toidu hinnas.
„Murelikuks teeb viimaste aastate trend, kus tootmiskulud on kiiresti kasvanud, aga toodangu eest saadav tulu on tammunud paigal või isegi langenud. Samas on Eesti põllumajandustoetused Euroopa Liidus kõige madalamad ning näiteks põllumajanduskütust maksustatakse nõutust kordades kõrgemalt, mis paneb kodumaise toidutootmise niigi suure surve alla,“ kommenteeris EPKK juhatuse esimees Roomet Sõrmus.
„Metsamaade maksustamisel tuleb silmas pidada, et metsa raieküpseks kasvamine on inimpõlvi kestev protsess. Maamaksu oluline tõus võib viia selleni, et niigi avaliku surve all olevad väikemetsaomanikud müüvad oma maad maha, loobuvad metsade majandamisest ja ühiskonna jaoks satub ohtu väärtuslike ökosüsteemi teenuste pakkumine.“
Sõrmus lisas, et maa korralise hindamise kavandamisel mõeldakse paralleelselt küll ka maamaksu tõusu piiramisele ja maa maksustamise maksimaalsete määrade langetamisele, kuid arvestades põllumaa väärtuse umbes 11-kordset ja metsamaa umbes 5-kordset kasvu viimase paarikümne aasta jooksul, mõjutaks maamaksu järsk tõus meie põllumajandustootjaid ja metsaomanikke liiga teravalt.
„Eelnõu koostajad on teinud ettepaneku kehtestada maatulundusmaa maksimaalseks maksumääraks 0,5%, kuid seejuures tunnistatakse eelnõu seletuskirjas, et maamaksumäära 0,5% poole liikumisel võib tekkida mõningane surve põllumajandustoodete hinna kasvule tarbijahinnaindeksist suuremas määras, et leida suurenevatele kuludele rahaline kate,“ lisas Sõrmus. „Eelnõu seletuskirjas viidatakse mõistele „tasakaalumäär“, mis näitab, millised oleksid kaalutud keskmised maksumäärad, kui iga kohaliku omavalitsuse maamaksu laekumine jääks 2019. aasta tasemele.
Eelnõu koostajad on väljendanud lootust, et pärast maade hindamist langetavad kohalikud omavalitsused maksumäärasid maksukoormuse hüppelise kasvu vältimiseks tasakaalumäärade lähedale. Seletuskirjas tuuakse välja, et maatulundusmaa uus tasakaalumäär on 0,2%, mis on oluliselt madalam kavandatavast 0,5% maatulundusmaa maksimaalsest maksumäärast. Loodetavasti kohalike valimiste võitjad arvestavad sellega, et maamaksu osakaalu suurendamise koormus ei lange ebaõiglaselt suures mahus põllu- ja metsamaa omanike õlgadele.“
