Nobeli majanduspreemia on välja kuulutatud. Suur auhinnafond läks teadlaste vahel jagamisele

Rootsi Kuninglik Teaduste Akadeemia andis täna välja Alfred Nobeli mälestuseks Sveriges Riksbank nimelise preemia. Ühe poole preemiast teenis välja David Card, kes jäi silma oma empiirilise panusega töö-ökonoomikasse. Teine pool läheb jagamisele ning selle saavad endale Joshua D. Angrist ja Guido W. Imbens nende metoodilise panuse eest põhjuslike seoste analüüsimisel.

Selle aasta laureaadid on varustanud teadusmaailma uute teadmistega tööturust ning näitasid, milliseid järeldusi saab teha põhjuse ja tagajärje kohta kasutades selleks looduslikke katseid. Teadlaste lähenemine on levinud teistesse teadusvaldkondadesse ning pakkunud uuendusi empiiriliste uuringute vallas.

Paljud sotsiaalteaduste keerukad küsimused käsitlevad vastuste otsimisel põhjust ja tagajärge. Kuidas mõjutab sisseränne palka ja tööhõivet? Kuidas mõjutab pikem haridus kellegi tulevast sissetulekut? Need küsimused on keerulised, sest meil pole midagi võrdluseks kasutada. Me ei tea, mis oleks juhtunud, kui oleks olnud vähem sisserännet või kui see inimene poleks õppimist jätkanud.

Selle aasta laureaadid on aga näidanud, et nii neile ja sarnastele küsimustele on võimalik vastata kasutades selleks looduslikke katseid. Peamine on kasutada olukordi, kus juhuslike sündmuste või poliitiliste keerdkäikude tulemusel koheldakse inimrühmasid erinevalt, millele sarnanevad näiteks kliinilised katsed meditsiinivallas.

Looduslike katsete abil on Card analüüsinud miinimumpalga mõju tööturule, sisserändele ning haridusele. Tulemused näitasid muuhulgas, et miinimumpalga tõstmine ei pruugi tingimata kaasa tuua töökohtade vähenemist. Nüüdseks on teada, et inimesed ja nende sissetulekud, kes on sellest riigis sündinud, saavad uuest sisserändest kasu. Kuid sisserändajad, kes on riiki tulnud varem, võivad sellest saada hoopis kahju. Aru on saadud ka sellest, et koolides olevad ressursid on õpilaste tulevast edu silmas pidades palju olulisemad, kui seni arvati.

Looduslikust katsest saadavaid andmeid on raske tõlgendada, kuid näiteks ühe õpilasrühma (kuid mitte teise) kohustusliku hariduse pikendamine aasta võrra ei mõjuta kõiki selle rühma õpilasi ühtemoodi. Mõned õpilased oleks nagunii edasi õppinud ning nende väärtused hariduse osas ei esinda sageli kogu rühma omi.

Selle probleemi lahendasid 1990. aastate keskel laureaadid Joshua Angrist ja Guido Imbens ühtlasi näidates, kui täpsed võivad olla järeldused kasutades selleks põhjuse ja tagajärje meetodit ning looduslikke katseid.

“Cardi uuringud ühiskonna põhiküsimustel ning Angristi ja Imbensi metoodilised panused on näidanud, et looduslikud katsed on rikkalik teadmiste allikas. Nende uuringud on oluliselt parandanud meie võimeid uurimaks põhilisi küsimusi, mis peavad silmas põhjuslikkust, mis on ühiskonnale suurt kasu toonud,” ütles majandusteaduste auhinna komisjoni esimees Peter Fredriksson.