Tekstiilide töötlemiseks on mitmeid põhjuseid: värvi kirgastamine, tekstuuri parandamine või hallituse tekke takistamine. Terviseameti kemikaaliohutuse peaspetsialist Raili Moldov selgitab, et töötlemiseks kasutatavad kemikaalid võivad tekitada nahaärritust.

„Need kemikaalid võivad põhjustada nahaallergiat ja -ärritust, tihtipeale kaenlaalustes, kaelal, randmetel, vöökohas või reitel,“ selgitas ta. „Inimesel võib olla väga erinev reaktsioon kemikaalide suhtes,“ lisas Moldov ja selgitas, et kui nahk puutub pidevalt kokku ülitundlikkust tekitavate ainetega, siis ülitundlikkus süveneb iga kokkupuutega.

Terviseameti spetsialisti sõnul tuleb erilist tähelepanu pöörata riideesemetele, mis puutuvad otseselt kokku naha ja higiga. „Inimese kehatemperatuur on üle 36 kraadi ja kokkupuutel riidega tekib naha peal soodne keskkond, kus kemikaalid võivad avaldada kahjulikku mõju või tekitada nahaprobleeme,“ lisas Moldov.

Moldov selgitas, et poes võivad teiste inimeste selga proovitud riietega levida viirused, bakterid, seened ja putukad.

„Näiteks võivad riiete kaudu levida kirbud, sügelised ja täid. Soovitame riski vältimiseks poest soetatud tekstiilid läbi pesta, eriti oluline on see kasutatud riiete puhul,“ selgitas ta ja lisas, et pesemine tagab hea hügieeni, sest enne ostu on teised inimesed samuti riideid selga proovinud. „Eelkõige eemaldab riiete pesemine kangastest võimalikku nahaallergiat tekitavad värvained, teiste kemikaalide osakesed ja mikroorganismid,“ täiendas Moldov.

Tekstiilide pesemisel on oluline järgida sildil olevaid juhiseid. Kui sildil on kirjas „pesta eraldi enne kandmist“, võib kangas värvi anda. Moldov soovitab sellisel juhul kontrollida, kas loputusvesi on silmnähtavalt puhas. „Kui vesi on pärast esimest pesukorda värvunud, siis soovitame riideeset pesta teistest eraldi,“ selgitab ta. Terviseameti spetsialisti sõnul võib nahale ohutu puhtusastme saavutamiseks kuluda mitu pesukorda.