Suurbritanniat vaevab tööjõupuudus, mis ähvardab halvimal juhul viia mitmed majandusvaldkonnad kriisi või vähemalt tuntavatesse raskustesse, kirjutab Helsingin Sanomat.

Vabu töökohti oli kolmandas kvartalis juba rekordarv ehk üle 1,1 miljoni. Seda on 318 000 rohkem kui vahetult enne pandeemiat 2020. aasta esimeses kvartalis, teatas Suurbritannia statistikaamet ONS sel nädalal.

„Kõigis tegevusvaldkondades on on nüüd sama palju vabu töökohti kui just enne pandeemiat,” ütles ONS-i majandusstatistika valdkonna juht Darren Morgan.

Tööjõupuuduse taustal on muu hulgas Brexit. Kui üleminekuaeg aastavahetusel lõppes, lõppes ka Euroopa Liidu kodanike vaba riiki sisenemise ja töötamisõigus.

Töötajate puudus mõjutab Suurbritannias inimeste igapäevaelu.

Septembris lõppes tanklates kütus, sest ei olnud selle laiali vedajaid. Levisid fotod pikkadest järjekordadest tanklate juures.

Kütusekriisi suudeti ohjeldada sõjaväe autojuhtide abil. Oktoobri esimesel nädalal tuli siiski vähemalt osas Londoni tanklates kütusejärjekorras seista.

Nüüd ähvardab kriis siirduda sadamatesse, kuhu saabuvaid laevu ei suudeta lossida. Suurest Felixstowe’ sadamast tuleb laevu juba mujale suunata, sest konteineriummik ähvardab liiga suureks kasvada, teatas Sky News teisipäeval.

Kriisis on ka Suurbritannia sealihatööstus, sest ei ole piisavalt lihunikke ja lihatööstuste töötajaid.

Enam kui sadat tuhandet siga ähvardab farmides enneaegne hukk ja seejärel põletamine, sest tapamajades ei ole ruumi. Sealiha läheb raisku ja mitmed seafarmid on sulgemisohus.

„Vaevalt hääletas Brexiti poolt hääletanud rahvas selle poolt. Iroonia on selles, et [Suurbritannia] peab tooma endisest rohkem sealiha EL-ist, samas kui oma tootjad hävivad,” teatas sealihatööstuse esindusorganisatsiooni NPA juht Zoe Davis varem sel sügisel.

Toiduainetetööstuse esindusorganisatsiooni teatel vajavad toidu- ja joogitootjad juurde enam kui pool miljonit töötajat.

Toiduainetetööstus nõuab nüüd välismaistele töötajatele 12 kuu pikkuseid pandeemia üleminekuperioodi tööviisasid, et põhitöökohad saaks täita.

Konservatiivide valitsus ongi juba üritanud meelitada EL-i riikide autojuhte tagasi tööle kolme kuu pikkuste kiirviisadega, aga edu ei ole olnud suur.

„On mõttetu üritada saada siia veokijuhte EL-ist, kui ka Saksamaal on juhtide puudus. Saksamaal otsitakse 80 000 juhti,” ütles rumeenlasest veokijuht Florian Hatagan, kes tõi Saksamaalt Suurbritanniasse ravimeid.

Hatagani sõnul on Brexiti üleminekuperioodi lõppemine veokijuhtide tööd selgelt raskendanud. Kuigi tööandja organiseerib kogu paberimajanduse, on piiri ületamine EL-ist Suurbritanniasse endisest keerulisem.

Lisaprobleeme tekitavad veokijuhtidele Aafrikast, Lähis-Idast ja mujalt Prantsusmaa rannikule saabuvad migrandid, kes püüavad ebaseaduslikult Suurbritanniasse pääseda. Püütakse salaja veokitesse ronida.

12 aastat Mandri-Euroopa ja Suurbritannia vahet sõitnud rumeenlane Manea Marills ütles, et juhtide puudus ei ole palku tõstnud. Sama räägivad ka teised juhid.

Mandri-Euroopast pärit veokijuhtide sõnul on kuupalk umbes 24003000 eurot. Suurbritannias on veokijuhi aastapalk umbes 30 000 naela ehk kuupalk on veidi alla 3000 euro.

Briti ettevõtetel on mõttetu autojuhte EL-ist ajutiselt üle meelitada, kui palgad ei tõuse. Sama raha saab Lääne-Euroopast kartmata, et pärast viisa lõppemist visatakse riigist välja.