Ettekannet alustas TalTechi energeetikaprofessor Alar Konist, kelle sõnul lähiajalist hinnalangust oodata ei ole kasulik. Vastupidiselt juhtis ta tähelepanu, et hindadel on veelgi enam kasvamisruumi. Kuivõrd tootevõimsust jääb vähemaks, siis on tema sõnul hädavajalik teha investeeringuid kogu süsteemi, mitte üksnes taastuvenergia tootmisesse. Kui investeeringuid ei tee, siis riskime tema sõnul esiteks sellega, et süsteem lakkab töötamast ning teisalt muutuvad hinnad veel enam heitlikumaks. "Pigem teeme vajalikke investeeringuid, et need hinnad ei läheks veel kõrgemaks. See on üks suuremaid väljakutseid," lausus ta ettekandes.

Ta analüüsis lähemalt ka gaasi hinna tõusu tagamaid. Oma ettekandes juhtis ta tähelepanu, et söeenergiast liiguvad riigid tasapisi CO2 heitmete vähendamiseks üle just gaasienergiale. See aga tähendab, et gaasile tekib suurem konkurents. "Kui on suurem nõudlus, tekib rohkem tahtjaid, kes on nõus kõrgemat hinda maksma ja nii need hinnad üles lähevadki," nendib ta. Gaasist liigselt sõltumine võib lõppeda aga nii, nagu praegu on olukord Inglismaal.

Kokkuvõttes oli tema põhisõnum, et taastuvenergiasse üksi panustades me olukorda ei lahenda. Peame panustama kogu süsteemi tervikusse ning mitte sõltuma liigselt teistest riikidest, mis üks päev võib saatuslikuks osutuda. Samuti näeb ta lahenduseks võrgutasusid diferentseerida mitte sõltuvalt üksikisiku või ettevõtte tarbimiskoguste põhjal, vaid just vastavalt selle põhjal, millest elektrit toodetakse.

Hamburg: Euroopal pole toimivat energiapoliitikat

Teise ettekande teostas Eesti Teaduste Akadeemia liige Arvi Hamburg, kes toob välja riburadapidi probleemseid koht: fossiilkütustest vabanemine pole reaalne; energiasisendeid pole piisavad, et süsteemi üleval hoida ehk teisisõnu tarbime liiga palju; energia tarbimine suureneb, SKP lahtisidumine energiatarvetest pole seni olnud võimalik. Samuti tõdes ta, et paraku pole Euroopal toimivat energiapoliitikat.

Ta esitab küsimuse, kas oleme valmis kaotama mugavused, sest olukorra parandamine eeldab raha, mis millegi arvelt peab paraku ka tulema. Hamburgi sõnul peame ise baasvõimsust tootma ja säilitama elektrituru omatoodetud elektrile. Seega sarnaselt Konistile on oluline keskenduda asjaolule, et Eesti oleks sõltumatu teistest riikidest.

Oma esitluses toob Hamburg välja kolm konkreetset soovitust gaasi- ja elektrihinna leevendamiseks. Esiteks mitte nõuda tarbijalt taastuvenergia tasu ning kompenseerida see riigieelarvest. Vähendada ajutiselt elektri, maagaasi ja kaugkütte käibemaksu 9% juurde. Vaadata üle põlevkivienergeetika sulgemisotsus, kas meil reaalselt on midagi asemele pakkuda. Sarnaselt Konistile tuleks temagi sõnul võrgutasud diferentseerida. Lisaks algatada ka elektrituruseaduse muutmine, mis soodustaks energiaühistute, kogukonna energiaettevõtete asutamist ja toimimist. Oluliselt suurendada Kredexi toetusi ja lihtsustada toetuseid. Lisaks aidata ka vähekindlustatud inimesi järjepidevamalt.

Reformierakonna liige Jürgen Ligi kritiseeris küsimuste ajal Hamburgi välja toodud maksude alla toomist. Tema sõnul on see ohuks investeeringutele.

Helme: võiksime sadu aastaid pigem põlevkivitööstusega jätkata

Viimasena pidas oma kõne EKRE esimees ning fraktsiooni liige Martin Helme. "Kuidas mõjub CO2 kogus heitmetele, kui paneme kinni põlevkivitootmise ja ehitame Liivi lahte 600 uut tuulegeneraatorit?" esitas Martin Helme küsimuse, juhtides vastusena tähelepanu betoonikulule ja sellega eralduvatele CO2 heitgaasidele. "Me võiksime sadu aastaid Narvas panna ja selle heide oleks ikka väiksem kui tuulegeneraatorite ehitamine," vastas ta.

Tema sõnul ei asendaks tuulegeneraatorid Narva jaamades toodetud elektrit. "See on absurditeater, millel pole mingit pistmist kliima päästmisega," kommenteeris ta.

Saalist küsiti, et kui Martin Helme oleks täna peaministri rollis, siis mis oleksid tema edasised sammud. Helme sõnas, et esiteks läheks ta parlamenti otsusega lahkuda Pariisi kliimakokkuleppest. Teiseks lõpetada inimeste käest taastuvenergia- ja ülekandetasude võtmine ning astuda välja ka CO2 kvoodikaubandusest.

Ettekannete teemad

  • Tallinna tehnikaülikooli energeetikaprofessor Alar Konist: „Kas taastuvenergia on lahendus elektrihinna alandamiseks?
  • Tehnikateaduste doktor, TA liige Arvi Hamburg: „Eesti energiapoliitika pikk plaan"
  • EKRE esimees, Riigikogu aseesimees Martin Helme: „Kuidas tagada Eesti majapidamiste ja ettevõtete jaoks odav elekter?“