2021. aasta teise kvartali andmete järgi on omandatud kõigist teadaolevatest kinnisasjadest 28%, kogu projekti Eesti osa maade omandamise mahajäämus algsest tähtajast on juba viis aastat. Kõige vähem on maade omandamist korraldav Maa-amet edenenud Harjumaal, kus on omandatud 6% kõigist teadaolevatest raudtee tarbeks vajaminevatest maadest.

See on murettekitav nii ajakava kui ka eelarve seisukohast, sest Harjumaal on kinnisvara hinnatase kõrgem kui Rapla- või Pärnumaal ning omandada on vaja maatükid, mille saamine riigile võib olla keskmisest keerukam.

Maa-amet on seni omandanud eelkõige kinnisasju, kus trass on enamasti kavandatud läbi metsade ja põldude ning kus pole palju äri- ega elamumaid. Harjumaal on olukord teine. Lisaks selgub Maa-ameti andmetest, et maatehingute maksumus oli Pärnu-, Rapla- ja Harjumaal võrreldes 2014. aastaga, kui planeeriti eelarvet, tõusnud 2020. aastaks üle 50%. Kinnisasjade omandamiseks on Euroopa Ühendamise Rahastu rahastus­lepete CEF 1 ja CEF 6 eelarve kokku 29,1 miljonit eurot (sh omafinantseering), millest seni on kasutatud vaid 11%.

Omandatavate kinnisasjade väljaselgitamine võtab rohkem aega, kui algselt arvati, lisaks on ka kinnisasjade omandamise protsess aeglane. Kinnisasjade omandamise menetluste korraldajal Maa-ametil on juhtumeid, kus kinnisasja hinna väljaselgitamine ning läbirääkimised maaomanikega on veninud pikemaks, kui seadus lubab, kuna hindamis­ülesanne on keeruline või omanikud ei ole nõus esialgse pakkumisega. Maaomanikel tuleb arvestada, et algatatud omandamine võib kesta keskmiselt vähemalt 13 kuud.

Hiljuti vastu võetud seadus ei aita raudtee tarvis vajaminevate maade väärtuse väljaselgitamisel kohelda omanikke ühetaoliselt. Praktikas on leitud toimiv lahendus, mis tagab maaomanike võrdse kohtlemise, kuid see pole Riigikontrolli hinnangul kehtiva õigusega kooskõlas. 2018. aastal jõustunud kinnisasjade avalikes huvides omandamise seadus (KAHOS) võib tekitada ebavõrdset kohtlemist, sest sarnaste kinnisasjade omanikele võidakse pakkuda olenevalt metoodika valikust erinevas suuruses hüvitist.

Maa-ameti senise praktika kehtiva õigusega kooskõlla viimiseks tuleb majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil (MKM) algatada seaduse muutmine, et kehtestada hüvitisväärtuse hindamise metoodika.

Pole lõpuni selge, kui palju ja milliseid maatükke on vaja omandada, sest planeerimisdokumentide koostamine venib. MKM-il ei ole täit ülevaadet, kui palju ning milliseid maid tuleb Rail Balticu ehitamiseks omandada, sest koostamisel olevates põhiprojektides, mille valmimine sõltub suures osas projekteerijast ja RB Rail ASist, tehakse seni kavandatud trassi puhul osaliselt muudatusi. Lisaks on Pärnumaal eelprojekti aluseks olnud maakonnaplaneering osaliselt kehtetuks tunnistatud ning kehtetuks tunnistatud osas ei valmi põhiprojekt enne 2023. aastat.

Riigikontroll juhib tähelepanu, et põhiprojektide ja maade omandamise hilinemiste valguses tuleks kogu projekti Eesti osa tegevuste ajakava üle vaadata.

Vaatamata arvukatele märkidele, et projekt on ajakavast oluliselt maha jäänud, oli auditi toimingute ajal MKMi sõnul endiselt plaanis raudtee 2026. aastaks valmis ehitada. Ühe lahendusena esitlesid projektiosalised Riigikontrollile plaani võtta 2026. aastal raudtee kasutusele etappide kaupa, näiteks lõigul Tallinn-Pärnu. 1.10.2021. aasta intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule tunnistas majandus- ja taristuminister siiski, et kogu projekt ei saa selleks hetkeks valmis.

Kuna Rail Balticu Eesti osa eelarvet ei ole planeeritud aastate kaupa Rail Balticu projekti lõpuni, siis ei saa ka hinnata, kas eelarvet on ületatud või mitte. Küll aga on tegevuste eelarvetes näha märkimisväärseid muutusi. Viimati uuendati Rail Balticu Eesti osa eelarvet 2018. aastal. Rail Baltic Estonia OÜ prognoos näitab, et vähemalt nende vastutada olevate rajatiste ehituses on näha kallinemist võrreldes nii esialgse rahastusleppe eelarvega kui ka hiljem koostatud eelprojekti alusel uuendatud eelarvega.

Eelarvet on paisutanud projekti tegevuste laienemine ja üldine hinnatõus. Näiteks on lisandunud kohalikud peatused, mis suurendavad maksumust hinnanguliselt ca 16 miljoni euro jagu, ning Pärnu ja Ülemiste reisiterminalide laienemine, mis suurendab maksumust eeldatavasti 49 miljoni euro võrra. Samas tõi MKM auditi käigus välja, et kui projektis mingi tegevus ületab eelarvet, siis mõni teine tegevus suudetakse jällegi soodsamalt ellu viia.

Riigikontroll toob välja, et kuna MKM ei ajakohasta Rail Balticu projekti eelarvet projektiinfo täpsustumisel, siis on raske ette näha, kas ja millal tekib vajadus saada riigieelarvest lisaraha. Intervjuus Eesti Rahvusringhäälingule (1.10.2021) on majandus- ja taristuminister hinnanud, et projekti Eesti osas võib eelarve puudujääk olla 300–500 miljonit eurot kuni aastani 2030.

Riigikontroll soovitas ministril ajakohastada Rail Balticu eelarve, mis puudutab raudtee Eestis kulgevat osa, kuni ehituse tõenäolise valmimiseni. Minister aga vastas, et uus täpsustatud maksumuse prognoos plaanitakse teha vaid aastani 2026, ehkki on ilmne, et projekt on selleks ajaks veel pooleli.