PPA kriisistaabi juhi abi Tago Trei sõnul suunavad nad edaspidi fookuse ettevõtetele, kes kehtestatud piirangutest kinni ei pea. "Teeme edaspidi rohkem kontrolle just nendes ettevõtetes, mille kohta oleme saanud info, et neis tõendeid ei kontrollita. On ettevõtteid, kes kontrollivad tõendeid eeskujulikult, aga on ka ettevõtteid, kes teevad kontrolli näiliselt või ei tee seda üldse," kirjeldas Trei.

Trei lisas, et seda tehakse põhjusel, sest nende käitumine tühistab tegelikult kõikide eeskujulike ettevõtete tegevuse, kes suhtuvad sellesse olukorda tõsiselt ja pingutavad viiruse leviku takistamise nimel.

"Oleme seni lootnud eelkõige ettevõtete mõistvale suhtumisele ja piirdunud peamiselt hoiatustega, kuid edaspidi rakendame rohkem sanktsioone. Kui me avastame ettevõttes esimesel korral rikkumise, siis fikseerime selle ja anname aja puudujääkide kõrvaldamiseks. Mõne aja pärast teeme järelkontrolli ja kui tuvastame endiselt rikkumise, siis alustame menetlust. Menetluse käigus saab politsei ettevõttele määrata rahatrahvi," kirjeldas ta võimalikke meetmeid.

Trei rõhutab, et kontrollide tegemise eesmärk ei ole karistamine, vaid mõjutamine. "Me ei pea õigeks olukorda, kus osa ühiskonnast teeb pingutusi, et normaalne elu saaks jätkuda, samal ajal kui üks teine osa ühiskonna üldise toimimise jaoks kehtestatud reegleid. Praegu ikkagi iga ettevõtte panus on tähtis."

Politsei on viiruse leviku takistamiseks kehtestatud piiranguid kontrollinud alates 16. augustist. Selle aja jooksul on politsei alustanud kokku 19 menetlust nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel, millest 16 on väärteomenetlused karantiini- ja isolatsiooninõuete rikkujate suhtes. Kolm menetlust on alustatud ettevõtete osas, kes pole järginud kehtestatud piiranguid. Rikkumise korral on võimalik ettevõte võtta vastutusele ning selle eest on võimalik määrata rahatrahv kuni 13 000 eurot.