Omanike keskliit marus: riik kohtleb eramajade omanikke võrreldes kortermajadega ebavõrdselt
(102)
"Tänane energiakriis on süvenemas ning selle tulemusel halveneb märgatavalt Eesti elanikkonna toimetulek," nendib pöördumises Eesti omanike keskliidu juhatuse esimees Priidu Pärna. Keskliidu sõnul tuleks pikemas perspektiivis suunata üha rohkem vahendeid hoonete renoveerimisele, et suureneks energiatõhusus ning taastuvenergia kasutuselevõtt kodumajapidamistes.
Kirja kohaselt tuleks heitkogustega kauplemise süsteemi erakorralise tulu riigieelarvest suunata suunata elamufondi renoveerimiseks ja energiatõhususe saavutamiseks.
"Kahjuks on riik tänaseni omanikke ebavõrdselt kohelnud, pakkudes kortermajade renoveerimiseks aastaid mitmekülgset abi KredExi renoveerimistoetuse näol, samas eramajade renoveerimiseks ja energiatõhususe saavutamiseks on vahendeid olnud marginaalselt," tõdeb Pärna saadetud kirjas.
Omanike keskliidu juhatuse liige Andry Krass selgitas Ärilehele, et kui kortermajadel on võimalik saada riigilt energiasäästudega seonduvalt toetust kuni 50% kuludest, siis eramajaomanikel ei ole tänaseni mitte ühtegi meedet.
Oluline energiakriisi päästerõngas
Keskliidu hinnangul aitaks eramajade küttesüsteemide asendamine ja päikesepaneelide või tuulegeneraatorite soetamise toetamine parandada inimeste elukeskkonda ning vähendada kütte- ja elektriarveid. "Võib väita, et ükski leibkond ei ole tegelikult arvestanud tänase olukorraga. Sisuliselt oleme täna olukorras, kus raha ei lähe kuigi riigieelarvesse, vaid ka suures osas teiste riikide energiaettevõtete kasumitesse ning selle probleemiga tuleb tegeleda," tõdes Krass.
Möödunud kuul viisid nad läbi oma liikmete seas ka küsitluse, kus vastustest selgus, et suur osa omanikest ootab võimalusi ning infot elamute renoveerimise, elamistingimuste parendamise ja energiasäästu saavutamise teemal.
Täiendatud: Teemat selgitas majandus- ja taristuminister Taavi Aas:
„Kindlasti on oluline toetada nii korterelamute kui ka väikeelamute energiatõhusamaks muutmist, et suurendada meie riigi energiasäästu ning parandada Eesti inimeste elutingimusi. Seni on riik tõesti keskendunud seni rohkem kortermajade kordategemisele ja seda mitmel põhjusel. Suur hulk Eesti inimesi elab vanemates madala energiatõhususega korterelamutes ja seejuures on tihti tegu pigem keskmisest madalama sissetulekuga inimestega. Kuna kortermajade näol on tegemist suuremate hoonetega, saavutatakse nende kordategemisega ka suurem energiasääst ja jõuame seeläbi kiiremini lähemale kliimaeesmärkide täitmisele. Seda tähtsustatakse ka Euroopa Liidus, kust saame ELi uue eelarveperioodi ajaks riigieelarvelistele vahenditele lisaks 366 miljonit eurot.
Eramajade korrastamiseks on läbi aastate KredExi kaudu toetuseid jagatud, seejuures on keskendutud teiste toetatavate tegevuste hulgas nii küttesüsteemidele kui ka taastuvenergiale. Kuni eelmise aastani on huvi selle toetuse vastu olnud mõõdukas, kuid hüppeliselt kasvas see just eelmisel aastal. Tuleval aastal läheb väikeelamute meetmes jagamisele 3,7 miljonit eurot. Lisaks maja soojustamisele ja teistele renoveerimistegevustele on toetavate tegevuste all endiselt nii küttesüsteemi asendamine või rekonstrueerimine ja ka taastuvenergia tootmisseadme soetamine ja paigaldamine. Toetussummad võiksid olla suuremad, kuid arvestada tuleb ka riigi eelarveliste võimalustega.
Lisaks toetab riik KredExi kaudu vähekindlustatud lasterikaste perede elamistingimuste parandamist tuleval aastal 3,3 miljoni euroga. Selle meetme abil saavad kolme ja enama lapsega vähekindlustatud pered kodu soetada või olemasolevat kodu renoveerida ning seehulgas rajada või asendada ehitise küttesüsteemi. Kuna mõlema mainitud meetme vastu on piisav huvi ja vajadus, jätkuvad need kõigi eelduste kohaselt ka edaspidi. Lisaks hakkab KredEx pakkuma uuel aastal eluasemelaenu käendusi lasterikastele peredele ning käendusi maapiirkonnas asuva kinnisvara ostmiseks või korda tegemiseks."
