Kortermaja seinte soojustamist või katuse väljavahetamist on elanikel oma taskust kinni maksta väga keeruline. Coop Pangas korteriühistuid nõustav ärikliendisuhete juht Villi Hunt annab ühistutele nõu laenu saamiseks.

Väikses kortermajas elamisel on mitmeid eeliseid, näiteks suurem iseseisvus ja väiksem vajadus teistega arvestamiseks. Rahuliku elukeskkonna idüll kipub aga lõppema siis, kui katus hakkab läbi tilkuma või lumi välisukse vahelt sisse pressima. Renoveerimistöödeks vajaliku remondifondi kogumine ja pangalt laenu saamine on suurematel ühistutel enamasti lihtsam, sest maja energiasäästlikkuse tõstmise kulud jagunevad paljude korterite vahel. Keerulisemas olukorras on väikeste majade, aga ka väljaspool suuremaid linnu asuvate kortermajade elanikud. Maapiirkondades on kinnisvara väärtus madalam ja pangast kinnisvara tagatisel laenu saamise võimalused sellest tulenevalt piiratud. Maja energiasäästlikkuse tõstmiseks vajalikud renoveerimistööd maksavad aga maal täpselt sama palju nagu linnas.

Toon ühe näite hiljuti renoveeritud korterelamust. Lõuna-Eesti väikelinnas asuval kuue korteriga majal oli tarvis välja vahetada katus ja välisuks. Kogu tööde maksumus oli 57 200 eurot, millest ühistu oli kokku kogunud 6000 eurot. Ühistu sai pangast 51 200 eurot laenu 15-aastase laenugraafikuga. Majas asub 280 ruutmeetrit elamispinda ja ühistu kogutav remondifond laenu tasumiseks on 1,74 eurot ruutmeetri kohta. Kuigi korterid on erineva suurusega, võib üldistavalt öelda, et keskmiselt on ühes korteris 46 ruutmeetrit pinda ning uus katus ja välisuks lähevad korteriomaniku jaoks maksma keskmiselt 81 eurot kuus.

Seda igakuist laenumakset pehmendab mõnevõrra kokkuhoid talvehooaja küttekuludelt. Renoveerimistöödega saab alustada kohe pärast laenulepingu sõlmimist ja uus katus ning välisuks vähendavad oluliselt maja energiakadu. Lisaks on renoveerimine oluline kinnisvara väärtuse hoidmiseks.

See konkreetne näide kinnitab, et kõigil ühistutel tasub pangaga nõu pidada, sest ka väga väikesed ühistud saavad renoveerimiseks laenu. Ükski ühistu ei ole liiga väike ega liiga kaugel pealinnast.

Kõige levinumad põhjused, miks ühistu laenu vajab, ongi enamasti seotud katuse väljavahetamise või fassaadi soojustamisega, aga mitte ainult. Osadel kortermajadel vajavad väljavahetamist ka uksed või aknad. Ehitustööd võivad olla aga ka hoopis spetsiifilist laadi, näiteks oleme finantseerinud vana maja vajunud vundamendi tõstmist ning sokli renoveerimist majal, mille suurim energiakulu tuli keldrikorruselt.

Renoveerimisprojekti alustamiseks panga abil tuleb esmalt oma soovist pangale teada anda. Pank küsib täpsustavaid küsimusi ja vormistab esialgse laenupakkumise. Seejärel saab võtta renoveerimistöödele hinnapakkumised ja need koos panga esindajaga läbi vaadata. Ehituspakkumine ja panga laenupakkumine valitakse välja ning kinnitatakse korteriühistu üldkoosoleku otsusena, mis tuleb esitada pangale kirjalikult. Sellega on kõik vajalikud dokumendid koos ning pank saab teha lõpliku laenuotsuse. Peale laenulepingu sõlmimist võib ehitaja töödega kohe alustada. Maja elanikud saavad aga juba peagi tunda rõõmu renoveeritud ja väiksemate energiakuludega majas elamisest.