VIDEO | Parlamendierakondade esindajad teedeehituse debatil. Kaljulaid: eestlased sõidavad nagu hullud
(12)Euroopa Komisjoni liikuvuse ja transpordi peadirektoraadi peadirektor Henrik Hololei ütles samal üritusel, et Eestil on vaja valimiste- ja parteideülest plaani. Riigil peaks eesmärk paigas olema - ei ole vahet, kas neljarealised teed saavad tehtud 2030. või 2035. aastaks, aga peamine on, et plaan oleks paigas.
Võrklaev: Nõustun sellega. 2035. aastaks on Narva, Tartu ja Pärnu suunad tehtavad.
Savisaar - jah, sellele saab alla kirjutada. Eelmisel valitsusel oli konkreetne tegevuskava. Täna täpsustame detaile.
Kokk - eelmise valitsuse ajal oli kokkulepe selline, et 2+2 teed saaks valmis. Kõige huvitavam, et projekte siis ei olnud. 2019. aprillis löödi käed. Kui täna küsida, kus projektid on, siis 2023. saavad valmis. Paljud ehitused seisavad selle taga, et füüsiliselt ei ole projekte. Paarsada miljonit tuleb panna igal aastal ehitusse, et see unistus täita. Kiired ühendused on ainus võimalus. Ajaliselt on võimalik Tartut Tallinnale lähemale tuua.
Kaljulaid: Esimest korda valisin 2002. aastal, riigikogu valisin 2003, aastal ja ka siis lubati, et tehakse ära neljarealised teed kolmes suunas. Ei ole olnud valimisi, kus seda ei lubataks. Kas on tingimata vaja läbivalt neljarealisi teid? Ei ole. On lõike, mis võivad olla kolmerealised. Kõige enam on vaja panustada ühistransporti. Tänapäeval ei ole investeering neljarealistesse teedesse enam mõistlik.
Modraator Johannes Tralla küsis selle kohta, et keskmiselt on ehitatud 3 kilomeetrit neljarealisi maanteid aastas.
Võrklaev: on ehitatud igal aastal. 2016. aastal sai hoog sisse Kose-Mäe lõiguga. Tihti takistus, et ei suuda ette näha aega ja teha projekte ette. Suure infra rajamine on peavalu, näiteks maaostu kokkulepped. Ette planeerimisest on puudu. Ei ole poliitilist kindlust. Suuremad investeeringud peaks olema pikemalt ette teada.
Johannes Tralla ütles, et ikkagi on vaja strateegilist kokkulepet.
Kokk: Asi on rahas. Ei julgeta laenu võtta, et kiirelt teed valmis teha. Isamaas sees on laenamise osas olnud pidevalt vaidlused. Viimastel aastatel oleme olnud valmis laenu võtma. Kas 1+2 teed on head? Kutsun sõitma Tartu-Põltsamaa vahel. Teedeehituses ei räägita teisest poolest. Kilomeetrid on üks asi, teine on see, kuidas teeme. Kui palju maksab hooldus? Kui vaadata naabrite poole, Poola suunas - me ei julge betoonteid teha. 15 aasta pärast oleks ta odavam. Üle erakondade peaks tulema otsus, et laen ja teed valmis. Pool miljardit võiks igal aastal sisse panna.
Savisaar: eelmisel valitsusel laenuvõtmise plaan oli, et ehitada valmis. On ka rahastusmudeleid, kus riik ei pea laenu võtma. Teed on riigi eelarves olnud vaeslapse rollis. Ka teedehooldus peaks olema püsikulude seas.
Kaljulaid: Kas iga teedeehitus on ikka investeering? Mis on suurem probleem? Meil on palju teid, mis ei ole asfaldi all. Kust tuleb nende teostus? Ma ei imesta, miks üks erakond maapiirkondadest nii palju hääli saab, sest inimesed on väga pahased. Väikesed teed peavad saama rohkem tähelepanu. Küsimus on ka see, kas meil ikka on teedel sellised ohutusprobleemid? Meie inimesed sõidavad kohati kui hullud. Ükski rootslane ei sõidaks 120 kilomeetrit tunnis, aga eestlane sõidab 130 km/h. Teine probleem on ühistransport. Haapsalust Tartusse ei ole ühtegi ühistranspordi ühendust. Bussiga läbi Tallinna saab või Kärdlast lennata Tallinnasse ja siis Tartusse. Narva-Tartu on samuti olematu.
Johannes Tralla tõi sisse, et kohalike teede remondivõlg on 3 miljardit eurot.
Võrklaev: olles olnud Rae vallavanem - korralik planeerimine aitab. Peab otsustama ka, et mingeid teid lihtsalt ei remondi. Mina olen ka tuluautomoonia usku. Maamaksu teema tuleb korda teha. Sellega saab arvestatava raha kokku korjata.
Savisaar: kohalike omavalitsuste rahastamine paranemine on teema. 120 miljonit saavad nad juurde järgmisel aastal. Arenduste juures sotsiaalse taluvuse komponent. KOV-idel rohkem võimalusi eelarve kujundamiseks. Ka sissesõidutasud.
Vaata videost, mida debateerijad arvasid meie maksusüsteemi muutmisest ja sellest, kuidas ikkagi teha nii, et teed valmiks.
