Lähikuudel jõuab börsile kinnisvarafirma Hepsor

Kiirelt arenev Eesti kinnisvaraettevõte Hepsor lubab dividendi asemel suurt kasvu.

„Ettevõte võiks huvi pakkuda nii laiemale avalikkusele kui ka võimalikele börsiinvestoritele,” ütles Hepsori nõukogu esimees Andres Pärloja. Ta lisas, et kinnisvaraarendusettevõte on läbi oma ajaloo teeninud kasumit ning saavutanud tõsiselt võetava käibe. Järgmisel kolme-nelja aastal kavatsetakse arendada rohkem, kui on tehtud senise kümne jooksul.

Ükski senine suurinvestor pakkumise käigus osalust müüa ei soovi, vaid plaan on juurde investeerida. Kui suur osa ettevõttest börsile viiakse, Hepsor veel ei avalda. Kaasata kavatsetakse ligi kümme miljonit eurot, see ei pruugi jääda viimaseks rahakaasamiseks.

Pakkumisega soovib Hepsor anda Baltimaade investoritele võimaluse investeerida Eesti ja Läti turul tegutsevasse kiire kasvuga kinnisvaraarendusettevõttesse. Kaasatud raha plaanib firma kasutada juba kavandatavate arenduste rahastamiseks. Hepsoril on ettevalmistusfaasis 22 uut arendusprojekti kogupindalaga 140 000 m².

Hepsori juhatuse liikme ja tegevjuhi Henri Laksi sõnul on firma praegune hea seis pikaajalise sihikindla töö tulemus. „Meie arendusportfell on kohaliku turu kontekstis väga tugev, tänu millele näeme oma ettevõtte kiire kasvu jätkumist. Ka neile, kes pole seni investeerimise eesmärgil kinnisvara soetanud, on meie aktsiate märkimisel osalemine hea võimalus Eesti kinnisvaraturu kiirest arengust osa saada,” rääkis Laks. Ta lisas, et kuna ettevõte keskendub kasvule, tuleb arvestada sellega, et dividendiaktsiat Hepsorist lähiaastatel ei saa.

Otsivad ebamugavust

Hepsori nõukogu esimehe ja ühe suuromaniku Andres Pärloja sõnul on börsile tulek igati teadlik valik. „Rahakaasamise mõttes oleks palju lihtsam olnud helistada meiega koostööd teinud viiele suurimale investorile, raha võtta ja edasi minna,” märkis ta. Börsisammu eesmärk on end heas mõttes ebamugavasse olukorda panna ning järgmiseks kümneks tegutsemisaastaks siht ja motivatsioon leida, ütles Pärloja.

„Näeme seda positiivses valguses ja oleme päriselt läbi mõelnud selle, et tahame avalik ettevõte olla,” lausus nõukogu esimees. „Meie eesmärk on, et sellest saaks elus, huvitav, põnev aktsia väikeaktsionärile. Mõnes mõttes läheme põhinimekirja dinosauruste kõrvale, kui me Enefit Greeni välja jätame.”

Otsus dividend maksmata jätta on nõukogu esimehe sõnul täiesti teadlik ja võimaldab ettevõtet agressiivsemalt kasvatada. „Usume, et läbi selle, et me kasvu otsime ja iga aasta kasumit välja ei maksa, loome me omanikele palju suuremat väärtust. See on maailmavaateline vahe ja suur erinevus võrreldes teiste põhinimekirja ettevõtetega,” ütles Pärloja.

Uued aktsionärid on Pärloja visioonis pigem väikeaktsionärid. Ambitsiooni järgi oleks institutsioonide hulk IPO mahus 30–40% ja ülejäänu võiks olla väikeaktsionäride käes. „Et oleks turg, käive ja et aktsiat jälgitaks,” märkis ta. Institutsioonidega on huvi asjus juba juttu olnud, kuid näiteks pensionifondide jaoks on Hepsor tema sõnul pigem liiga väike.

Tulevikus võib näha avalikke võlaemissioone ja viie aasta perspektiivis ei välistata ka lisakapitali kaasamist.

Esmapakkumise kaudu kaasatav kümme miljonit eurot ei jää nõukogu esimehe sõnul ainsaks rahakaasamiseks. „Kindlasti sinna peale on plaanis ehitada võlakiht, et omakapitali ja tootlust veelgi võimendada. Tulevikus võib Hepsori alt kindlasti näha avalikke võlaemissioone ja viie aasta perspektiivis ei välista ka lisakapitali kaasamist.”

Omakapitali tootluseks järgmise viie aasta jooksul sihib Hepsor 20%. „Ma arvan, et see võiks olla atraktiivne ükskõik millisele investorile,” märkis Pärloja.

Eelised Merko ja Arco Vara ees

„Hepsori tugevuseks võrreldes Merkoga on see, et me oleme puhas kinnisvaraarendusettevõte. Kui Merko tegeleb ka suures mahus ehitusega, siis Hepsor ehitustururiski endas ei kanna. Oleme puhtalt arendaja ja meie jaoks on ehitushinnad alati lukus,” võrdles Laks.

Hepsori eeliseks Arco Vara ees peab Laks suurust. Meil on rohkem projekte töös ja ehituses ning tugev kompetents nii elukondlikus kui ka ärikinnisvaras. „Mitmekülgsus on meie üks olulisi märksõnu,” ütles ta.

„Selle asemel et endale väike investeerimiskorter osta, võib olla on targem paigutada raha Balti börsi põhinimekirjas noteeritud aktsiatesse ning seeläbi kasvavast kinnisvaraturust ja selle edust osa saada,” sõnas Laks.

Pakkumise täpne ajakava oleneb muu hulgas turutingimustest ja finantsinspektsioonilt vajalike kinnituste saamisest. Pakkumist korraldab LHV Pank.

Üks neljast suurest tegijast

Hepsori käive kasvas 2020. aastal 98%, ulatudes 38,8 miljoni euroni. Ettevõtte puhaskasum suurenes samal ajavahemikul 115% 2,9 miljoni euroni. Hepsor on viimasel neljal aastal (2017–2020) olnud Eestis pidevalt nelja suurema elukondliku arendaja hulgas. Mullu oldi 277 müüdud uue korteriga turul teisel kohal. Samuti arendab Hepsor rohebüroosid, kus on esimesena Balti riikides võtnud kasutusele mitu uuenduslikku ja keskkonnasäästlikku insener-tehnilist lahendust.

2020. aasta oli edukas ka kontserni Läti ettevõtetele, kus müügitulu ulatus 4,9 miljoni euroni, moodustades ligi 13 % kontserni müügitulust.

Hepsori suurematest ja tuntumatest arendusprojektidest on ettevalmistusfaasis Põhja-Tallinnas asuv Manufaktuuri kvartal, kuhu rajatakse kaks kortermaja kokku 154 korteriga ning rekonstrueeritakse Balti Manufaktuuri tehasehoone äriruumidega korterelamuks, kus on 400 korterit ja 6000 m² üüritavaid äriruume.

Esiletoomist väärib ka esimese rohelist mõtteviisi järgiva kõrghoone ehitus Tallinnas, aadressil Pärnu mnt 113. Suurematest arenduspiirkondadest on Tallinnas ehitustööd alanud uue kavandatava Tallinna haigla lähistel, kuhu järgmiste aastate jooksul rajatakse kokku 450 korterit. Riias on hakatud arendama 3800 m² kontor-ladu tüüpi ärihoonet Ulbrokas ielal ja 120 korteriga elamut Kuldīgas ielal.

Hepsori kontserni asutajad ja omanikud on Andres Pärloja (33,25%), Kristjan Mitt (33,25%), Henri Laks (16,6%) ning finantsinvestorina on kaasatud Lauri Meidla 16,9% osalusega.