Pentus-Rosimannus: et Eesti inimesed ei peaks oma riigi iseseisvuse ega oma rahva tuleviku pärast muretsema, investeerime riigikaitsesse

Järgmise aasta riigieelarves on jätkuvalt olulisel kohal tervisekriisi leevendamine, ent plaani keskmes on taas Eesti pikaajalised huvid, ütles rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus 2022. aasta riigieelarve esimesel lugemisel riigikogus.

"Eesti pikaajaliseks huviks on endaga toime tulev, õnnelik rahvas, kes rahumeelselt, demokraatlikus vaimus teostab oma eluunistusi. Õnn ei seisne rahas, aga kindel ja piisav sissetulek toob igale inimesele ja perele meelerahu ja rahulolu," rääkis rahandusminister ja nentis, et Eesti pikaajaliseks huviks on, et keskmine palk tõuseks Euroopa Liidu tippu ja keskmine pension moodustaks 40% keskmisest palgast.

Uuel aastal tõuseb päästjate palga alammäär 12%, arstide ja õdede palgad 8%, õpetajate ja kõrgharidusega kultuuritöötajate palga alammäärad suurenevad üle 7 protsendi. Keskmine pension suureneb seejuures ligi 7 protsenti, 590 euroni.

"Eesti pikaajaliseks huviks on majanduse suurem tootlikkus. Sellest sõltuvad meie inimeste palgad ja pensionid, meie ühiskonna suurem heaolu. Suurem tootlikkus ei ole võimalik ilma teadusinnovatsioonita, ilma targa ja teadusmahuka ettevõtluseta. Seepärast investeerime järgmisel aastal teadus- ja arendustegevusse 1% SKPst ehk 324 miljonit eurot," selgitas rahandusminister.

Pentus-Rosimannus lisas, et Eesti teine pikaajaline huvi on olla rahvusvahelises majanduskonkurentsis võitjate hulgas. "Tahame olla rahvusvahelises tööjaotuses kõrget väärtust loov osaline. Maailmamajanduses toimub roheline ja digitaalne tehnoloogiarevolutsioon. Meie edukusest ja oskusest sellega õigeaegselt kaasa minna sõltuvad juba lähematel aastatel Eesti inimeste palgad ja pensionid," märkis rahandusminister. Selle saavutamiseks investeerib riik uuel aastal Euroopa Liidu struktuurivahendite toel 190 miljonit eurot rohe- ja digipöördesse. Järgmistel aastatel rahastatakse rohe- ja digipööret aga kokku üle 2 miljardi euroga.

Värske riigieelarve töötab Pentus-Rosimannuse sõnul ka selle nimel, et Eesti oleks eripalgeline, kuid ühtne ühiskond, kus ei ole kohta segregatsioonil. "Eestikeelsele hariduse tegevuskavale oleme eelarvega reserveerinud täiendavad 5 miljonit eurot. Meie teistest rahvustest inimeste huvides, nende eneseteostuse võimaluste, sissetulekute ja eluõnne huvides investeerime ühtsele eestikeelsele haridusele üleminekusse."

"Eesti pikaajaliseks huviks on oma riigi julgeolek. Sel eesmärgil - et Eesti inimesed ei peaks oma riigi iseseisvuse ega oma rahva tuleviku pärast muretsema - investeerime riigikaitsesse, Eesti riigi heidutusvõime jõudluse tõstmisse 2.3% SKPst, ajalooliselt rekordilised pea 750 miljonit eurot," rääkis rahandusminister.

"Eesti pikaajaliseks huviks on oma riigi majanduslik toimetulek nii headel kui ka halbadel aegadel, ilma välisabita ja ilma võlgade tõttu pealesunnitud poliitikavalikuteta. Eesti pikaajaliseks huviks on riigi rahanduslik eneseväärikus," rõhutas Keit Pentus-Rosimannus. „Juba täna toimuvad, aga tulevikus veelgi süvenevad demograafilised muutused ei tohi tuua kaasa maksukoormuse kasvu, mis lämmataks meie inimeste ettevõtlikkuse ja meie keskklassi - õpetajate, arstide ja inseneride - lootuse paremale elule," rääkis ta. Et maksusurve vähenevale tööealisele elanikkonnale ei muutuks talumatuks, on riigi kulutuste vaos hoidmine ning riigiaparaadi ajakohastamine Pentus-Rosimannuse sõnul vältimatu.

„Olen üllatusega kuulanud kommentaare, milles tõsimeelselt väidetakse, et majanduskasvu ja paraneva maksulaekumise tingimustes kaovad eelarvemured ja -puudujääk justkui iseenesest. Ei kao. Iseenesest paisuvad ainult kulud ja lisanduvad maksuraha kasutamise soovid," rääkis Keit Pentus-Rosimannus.

Riigieelarve tulud kasvavad järgmisel aastal 17 protsenti ja kulud 3 protsenti. Veel aasta tagasi 2022. aastaks kavandatud 4,9 protsendi suurusest struktuursest puudujäägist jõuab Eesti järgmise aasta eelarvega 2,6-protsendise defitsiidini. „Minna on veel tükk maad, enne kui jälle kulud ja tulud Eestis klappima saame, aga pika sammu Eesti pikaajalistes huvides oleva heas vormis riigirahanduse poole liigume siiski," ütles rahandusminister.

2022. aasta riigieelarve tulude maht on 13,13 miljardit eurot, kulude maht on 13,64 miljardit eurot ja investeeringute maht 716 miljonit eurot. Kulude maht ületab tulude mahtu, ent struktuurne positsioon on paranenud nii võrreldes eelmise aasta kui riigieelarve strateegiaga aastateks 2022-2025. Kaitsekulutused moodustavad SKP-st 2,3 protsenti ning teadus- ja arenduskulud 1 protsent SKP-st.