Enefit Greeni IPOle kulunud 8 miljonit eurot eksperdid kalliks ei pea

Pea 8 miljoni euro eest, mis Enefit Green maksis IPO korraldamise eest oleks kohalikud eraettevõtted suutnud kümneid kordi börsile tulla. See võrdlus on aga kohatu ning investeerimispankurite sõnul on saadud teenuste eest tegu mõistliku hinnaga.

„Mina arvan, et sellise suurusjärguga tehingu puhul on kogukulu suhteliselt optimaalses suurusjärgus. Tallinna Sadama (Superia oli IPO finantsnõustaja) kogukulu suurusjärk oli sarnane ja siin kindlasti ülemaksmist toimunud ei ole,” ütles investeerimispanga Superia juhtivpartner Henrik Igasta. "Tegu oli väga tugeva ja suure sündikaadiga, siin kivi kivi peale ei jäetud. Tulemus taheti igal juhul ära teha ja sellise kindluse eest tuleb midagi maksta, lisaks ei oska väljaspoolt vaatlejad alati objektiivselt hinnata ettevalmistustöö keerukust ja mahtu.”

Igasta sõnul valiti õige tee ning IPO ajastati ülihästi. "Need protsessid ei olegi odavad ja selles kogukulu numbris midagi üle võlli ei ole, peab ka arvestama, et peakorraldajaks oli globaalne Ameerika pank, kaks tõsist Põhjala tegijat ja jaemärkimise tarbgeks agent," märkis Igasta.

Pakkumise korraldajateks olid Swedbank, Nordea ja Citigroup. Enefit Greeni õigusnõustajateks olid protsessis Cleary Gottlieb Steen Hamilton ja Ellex Raidla ning pankade õigusnõustajateks on Shearman & Sterling ja Sorainen. Lõpliku ning 175 miljoni eurose mahu järgi korrigeerides kujunes IPO kulu tasemeks 5,5%. Prospekt arvestas 100 miljoni eurose baasmahuga.

Tehingu ettevalmistus oli pikk ja keerukas

Tehingu ettevalmistusperiood oli investeerimispankuri sõnul väga pikk, sest algselt oodati tehingut ju eelmisel aastal ning sellega seoses ilmselt tehtud kulutused figureerivad ka praeguse tehingu kuludes. Lisaks peab arvestama, et börsile viidud perimeeter on ka üksjagu keerukas, mis suurendab kulusid. Lisaks investeerimispankadele osalevad tehingu ettevalmistamisel tavaliselt juriidilised nõustajad ning tehingu USAs levitamiseks on vaja nii ettevõttel kui sündikaadil kummalgi kaasata rahvusvahelised advokaadibürood, kes oleks kvalifitseeritud andma õiguslikke hinnanguid vastavalt USA väärtpaberiregulatsioonidele.

Antud juhul oli kindlasti väga suur roll audiitorfirmal, sest Nelja Energia omandamise mõju aruannetele oli vaja selgelt presenteerida ning välja töötada selge segmendiaruandlus ja sedalaadi protsesside marketingikulu, PR nõustamine ja muu selline on arvestatav number. Sageli kasutatakse ka muid ekspertnõustajaid, näiteks tehnilisi- ja kommertskonsultante ja muud sellist. USAs tehingu levitamiseks vajalikud õiguslikud hinnangud iseenesest on arvestatav kulu, lisas Igasta.

Tagantjärgi vaadates ja suurele jaehuvile viidates võiks väita, et võibolla tõesti saanuks tehingu odavamalt teha, kuid tehingut valmistatakse ette ja sündikaat komplekteeritakse siiski iga keskkonna jaoks, märkis investeerimispankur.

"Kolm aastat tagasi, kui nad protsessiga pihta hakkasid, kes oskas öelda, millal täpselt ja millise meeleoluga aktsiaturule see tehing ühel hetkel tuuakse? Kes oskas tol hetkel aimata, et gaasi- ja energiahinnad lähevad selliselt rallima? Seda ootust ratsionaalselt mõtleval inimesel tol hetkel ju olla ei saanud," ütles Igasta.

"Protsessi alustades, tehingut struktureerides ja sündikaati kaasates peab arvestama sellega, et turuolukord võib protsessiga lõpule jõudes alguspunktiga võrredes olla kardinaalselt muutunud ja seetõttu tuleks protsessi planeerides alati lähtuda põhimõttest, et kui kulukas IPO protsess juba ette võtta, siis tuleks ta läbi viia selliselt, et oleks võimalik pakkuda aktsiaid kõigile võimalikele huvigruppidele üle maailma. Just niimoodi siin ilmselt mõeldi ja see vaatab vastu ka tegingu kogukuludest. Väga õige lähenemine Enefiti poolt.”

"Kindlasti on osapooli, kes väidavad vastupidist ja proovivad otsida sensatsiooni sealt, kus seda pole. See asi sai tehtud ikkagi väga hästi ja kogu see nõustajate seltskond on neile makstud raha ka täielikult väärt, ütles Igasta.

Eduka IPO kriteeriumiks aktsia käitumine turul

Redgate Capitali partneri Aare Tammemäe sõnul ei määra IPO edukust või mitte-edukust mitte nõustajatele makstud tasu või turunduskulu, vaid aktsia edasine käitumine turul.

„Kui IPO puhul on tervislik ülemärkimine ja investorid soovivad peale esimesi börsipäevi aktsiaid jätkuvalt juurde osta ning aktsia teeb 10-20% tõusu esimestel päevadel, siis võib öelda, et IPO tulemus on juba olnud edukas.”

Suurte, rahvusvaheliste IPOde puhul eeldavad kõik osapooled, et aktsia hind natukene tõuseb, aga mitte liiga palju. Siis on lõppkokkuvõttes kõik osapooled rahul – müüja on rahul, et ei müünud uusi või olemasolevaid aktsiaid liiga odavalt ja samas investorid on rahul, et nad on saanud väikese võidu ning siis on ka korraldajad rahul, sest nende töö on hästi tehtud, õigustades nende töö ja kulud, ütles Tammemäe.

„Üks on selge, suuremate IPO’de korraldus, mille korraldajateks on rahvusvahelised investeerimispangad, kes toimetavad globaalselt või lähipiirkonnas Euroopas, ei ole odav. Kulu võib suurendada ka müüja ja aktsiate omaniku soov tagada iga hinna eest IPO hea tulemus. Seetõttu kaasatakse mitu rahvusvahelist korraldajapanka ja võetakse advokaadibürood nii läänest kui kohapealt,” ütles investeerimispankur.

Enefit: kulude tase on mõistlik

Enefit Greeni juhatuse esimehe Aavo Kärmase sõnul on IPO võrdlemisi kulukas rahakaasamise viis, kuid see ei olnud ainus eesmärk. Pakkumise kogumahust ehk 175 miljonist eurost moodustas kulude tase 5,5%, ütles Kärmas.

"See sisaldab tasusid finantsnõustajatele, õigusabi- ja auditeerimise eest, jaepakkumise turunduskulusid ning muid kulusid. Tehingu suurust arvestades on tegu mõistliku suurusjärguga. Madalamat kulude taset takistas saavutamast pikale veninud protsess ja COVIDi kriis," märkis juht.

Korraldajate valikul oli Kärmase sõnul eesmärgiks kaasata parim kompetents ning laiapõhjaline ring investoreid.

Suur küsimus turul on institutsioonide käitumine

Suurt jaeallokatsiooni, kus ligi 55% mahust anti jaeinvestoritele, Igasta probleemina ei näe ning pigem tekib küsimus institutsioonide edasises käitumises, sest kindlasti oli sellised, kes soovinuks saada suurema allokatsiooni. Küsimuseks jääb, kas loodetust vähem aktsiaid saanud institutsioonid müüvad saadud selle vähese turul ära või proovivad hoopis järelturul juurde osta.

Enefiti jaemärkimine oli osaluse poolest tema sõnul täiesti omas liigas. "Mul ei ole ametlikke andmeid, aga ma julgen väita, et tegu on ilmselgelt Euroopa rekordiga ja julgen spekuleerida, et tõenäoliselt maailmarekordiga, mis puudutab jaeinvestorite osalust suhtena rahvaarvu," märkis Igasta. Lääne-Euroopas on sedalaadi erastamistehingute puhul jäänud märkijate arv parimal juhul julgelt alla 1% elanikkonnast ning Londoni turul enamasti IPOsid jaeinvestorile ei pakuta. Enefitis osales üle 4% elanikkonnast.”

„Lõppkokkuvõttes tehing oli 2,9 euro juures 4 korda ülemärgitud ja siin peaks olema rahuldamata nõudlust üksjagu. Ma pigem usuks, et aktsia kaupleb hästi, kui et vajub esimesel päeval läbi. Aktsiaturud hetkel ka toetavad seda vaadet,” lisas Igasta.