FOTOD | Miljoni euro omastamises süüdistatavad ERIAL-i juhid astusid kohtu ette

Avaistung Hoiu-laenuühistu ERIALiga seotud isikute üle pidi algama täna kell 10, kuid lükkus ligi tunni võrra edasi ühe süüdistatava - Robert Hirvi - hilinemise tõttu.

Juhtumiga seotud süüdistatavatest kaks - Sofja Pevzner-Belošitski Kristiina ­Kovalevitš - pääsesid selle nädala algul oportuniteediga süüpingist. Riigiprokurör Sigrid Nurm tegi sellise ettepaneku, kuna naiste süü polevat olnud suur ja kuritegelikku tulu polnud nad oma pahategevusega saanud. Pevzner-Belošitski jaoks lõppes seega asi 2300 euro ja Kovalevitšile 1200 euro maksmisega kriminaalmeneteluse lõpetamise eest. Süüdi nad ei jäänud, kuid oportuniteet tähendab, et tegu on siiski toime pandud.

Täna alanud kohtumenetlusega on aga süüdistatavate pingis veel eraisikutest Daniela Dalberg-Dyageleva, Ilja Dyagelev, Daniel Nevsky ja Robert Hirvi. Osaühingutest kehtib süüdistus ka OÜ-dele Delkona ja Transpire. Juhtumiga seoses on prokuratuuriga kokkuleppele läinud üle 60 000 euro eest altkäe maksu võtnud politsei sisekontrolli ametnik Dmitri Poljakov.

ERIAL on 2018. aastal tegevust alustanud hoiu-laenuühistu, mis promos ennast Eesti kapitalil tegutseva finantsasutusena. Keskkriminaalpolitsei andmetel sooritasid ERIALi juhid mitmeid kuritegusid: omastasid ühistust ligi miljon eurot ja tegid investeerimiskelmust.

Süüdistus

Süüdistuse kohaselt panid Hoiu-laenuühistu ERIAL asutaja Ilya ja juhatuse liige Daniela ning Delkona OÜ toime investeerimiskelmuse ning esitasid ERIALi tegevuse kohta valeandmeid. Pettuse teel tekitati hoiustajate ja avalikkuse ees ekslik arusaam ühistu tegeliku varalise seisu kohta. Seda muuhulgas selleks, et kaasata uusi hoiuseid ning väljastada suuremas mahus laene.

Omastamise süüdistus esitati selles, et Ilya, Daniela, Daniel ja Transpire OÜ omastasid Sofja kaasabil kinnisvaratehingute kunstlike hinnamoonutuste abil hoiu-laenuühistust ligi miljon eurot.

Lisaks süüdistatakse Danielat äriühingu osanikele ja audiitorile Hoiu-laenuühistu ERIAL kohta valeandmete esitamises, Kristiinat ja Robertit dokumendi võltsimises ning Sofjat dokumendi võltsimisele kaasaaitamises ja võltsitud dokumendi kasutamises.

Riigiprokurör Sigrid Nurme sõnul on prokuratuur kriminaalmenetluses kogutud tõendite põhjal jõudnud veendumusele, et HLÜ ERIAL juhatuse liige ja asutaja ei ole hoiuseid paigutades tegutsenud hoiustajate ega ka HLÜ ERIAL huvides. „Meie hinnangul lähtusid nad isiklikust kasust ning võtsid selle käigus hoiustajatelt ka õiguse laenuühistu otsustes kaasa rääkida. Süüdistuse kohaselt on juba ligi pool aastat vahi all viibiva Ilya eestvedamisel ERIAList õigusliku aluseta välja viidud üle miljoni euro,“ ütles Nurm.

„Hoiustamine peab alati olema kaalutletud finantsotsus. Hoiu-laenuühistu lubas näiteks pangaga võrreldes suuremat tootlust, kuid sellega kaasneb hoiustajale ka suurem kohustus ja vastutus enda hoiusel silma peal hoida. Tootluse kõrval tuleb jälgida, kuhu raha tegelikult paigutatakse ning unustada ei tohi, et hoiu-laenuühistu puhul on just hoiustajad need, kes oma huvide eest hea peavad seisma,“ lisas Nurm.

Samuti esitati Ilyale süüdistus altkäemaksu andmises ning Dmitrile altkäemaksu võtmises suures ulatuses. Süüdistuse kohaselt edastas Dmitri politsei töötajana altkäemaksu eest ametialast infot Ilyale.

Politsei- ja Piirivalveameti sisekontrollibüroo juht Priit Pärkna kinnitab, et ametnik vabastati teenistusest vahetult pärast tema kinnipidamist novembris. „Tööalase info väljastamine ja altkäemaksu võtmine on väga tõsised rikkumised, millele lisaks kriminaalmenetluslikule sekkumisele pidime reageerima ka organisatsioonina. Politseinikena peame meile usaldatud infoga ümber käima vastutustundlikult ja tegema oma tööd silmas pidades Eesti inimeste huve. Antud juhul eksis ametnik selle vastu rängalt ning mõistis ka ise, et tema jätkamine politseinikuna on välistatud,“ sõnas Pärkna.

Altkäemaksu võtmise ja andmise eest karistatakse ühe kuni kümneaastase vangistusega. Investeerimiskelmuse ja omastamise eest on seadusandja ette näinud kuni viie aastase vangistuse, äriühingu varalise seisundi kohta ebaõigete andmete esitamise ja dokumendi võltsimise eest kuni aastase vangistuse ning võltsitud dokumendi kasutamise eest kuni kolmeaastase vangistuse.

Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude büroo juht Leho Laur ütles süüdistust kohtule saates, et suure mõjuga finantskuritegude puhul on kiire menetluslik sekkumine tähtis, sest kahju võivad kanda sajad või isegi tuhanded inimesed. „Meie üks peamine ülesanne oli viia menetlus läbi kiirelt ja efektiivselt, et hoida ära jätkuvate kuritegude toimepanemine ja iga päevaga kasvav kahju hoiustajatele. Alustasime avalike menetlustoimingute ehk läbiotsimiste ja ülekuulamistega niipea, kui olime rikkumiste kohta kogunud piisavalt tõendeid. Pidasime pidevalt meeles ERIALi hoiustajaid, kes on selles asjas tegeliku kahju kandjad,“ ütles Laur.

Lauri sõnasabast hakkas tänasel kohtuistungil oma kaitsekõnes kinni Ilja Dyagelevi advokaat Dmitri Teplõhh, kes ütles, et miskipärast venitas tegelikult prokuratuur läbiotsimise ja kinnipidamisega ligi pool aastat, lastes süüdistatavatel teha neile teadaolevalt poole miljoni euro eest tehinguid. Samal ajal oldi kahe esimese tehingu järel juba kohtule väidetud, et poole miljoni euro eest on juba kahju tehtud.

"Esiteks - jälitustegevust ei tohi jätkata olukorras, kus vajalikud tõendid on kogutud. Teiseks ei ole võimalik jälitustegevusega põhjendamatult riivata muid isikuõigusi, sh õiguskaitseorganite arvates kannatanute õigusi ja lasta neile tekitada kahju veel suuremates summades," ütles Teplõhh ja võrdles asja olukorraga, kus kutsutakse kiirabi ja kiirabi tuli pool aastat hiljem.