„See on täiesti õige käitumine, sest rahaliselt on igati mõistlik maksta kallimad laenud kiiremini tagasi ja seda paljud inimesed pensionirahaga ka tegid," ütles Pechter, kelle sõnul maksti septembris Bigbankile tarbimislaenusid tagasi tavapärasest neli miljonit eurot rohkem.

"Tõsi, laekus ka neid laene, mille tagasimaksmine oli varem venima jäänud, aga neid oli tagastuste kogumahust vähem kui üks kümnendik," rääkis Pechter.

"Valdavalt maksid varem võetud laenud tagasi inimesed, kes täitsid korrektselt oma laenukohustusi ning maksid kuumakseid. Ainuüksi sellega jäi pangal pikas perspektiivis saamata ligi miljon eurot tulu. Lisaks vähenesid saabuva pensioniraha ootuses Eesti Panga statistika kohaselt juba juulis-augustis tuntavalt ka uute tarbimislaenude mahud," selgitas Pechter.

Bigbanki nõukogu esimehe Parvel Pruunsilla sõnul oli enne pensionireformi jutte nagu pangad sellest midagi võidaks, aga tegelikult näitasid prognoosid täpselt vastupidist ja nii ka läks. „Pensionireformist ei saanud ükski pank kasu. Ühest küljest vähenesid pensionifondide mahud, juhtimistasud ning ka tarbimislaene võetakse veel tükk aega endisest vähem. Pangad kaotasid, aga inimesed võitsid," ütles Pruunsild.

"Mida inimesed pensionirahaga tegid, oli igaühe oma valik ja on hea, et inimestel selline valikuvõimalus tekkis," lisas Pruunsild, kelle sõnul panga omanikke juhtunu ei üllatanud ja tegevjuhtkonnale praegust kasumi vähenemist keegi ette ei heida.

Jonna Pechteri sõnul on tarbimislaen teatud kulude katmiseks mõistlik laenutoode. „Raha tasub alati lugeda ja tarbimislaenu võttes on säästmiseks kõige lihtsam viis võtta konkureerivad pakkumised, mitte pimesi loota, et kodupank teeb parima pakkumise. Samas on selge, et vaba raha tekkides tasub kallimad kohustused tagasi maksta," ütles Pechter.

Kokku võeti septembri alguses teisest sambast välja ligi 1,3 miljardit eurot, millest tulumaksu mahaarvestamise järel jõudis inimeste kontodele ligikaudu üks miljard eurot.