Balti riikide inimesed ennustavad kuni 10% kasvu eluasemehindades

Eluasemehinnad on olnud alates kinnisvaraturu aktiveerumisest eelmise aasta keskpaigast tõusuteel, mis on pannud Baltimaade elanikud muretsema. Luminori uuringu* tulemustest selgus, et pea pooled Eesti, Läti ja Leedu elanikest arvavad, et kinnisvarahinnad kerkivad tuleval aastal kuni 10%.

Sellist hinnatõusu ennustab 54% Eesti elanikest ning 44% Läti ja Leedu elanikest. Lisaks leiab 12% Balti riikide elanikkonnast, et hinnatõus saab olema veelgi kiirem.

„Eluasemehinnad ei tõuse mitte ainult Baltimaades, vaid tervel euroalal. Lisaks kinnisvarahindadele ja nõudlusele kasvab ka sõlmitud tehingute arv,“ rääkis Luminori jaepanganduse juht Tanel Rebane. „Hetkel dikteerib kinnisvaraturu olukorda pakkumine, mis on oluliselt väiksem kui näiteks kaks aastat tagasi samal ajal. See tähendab, et müügis oleva kinnisvara hulk on oluliselt vähenenud, ostuhuvilistel on seega vähem valikuvõimalust ning müügil olevate korterite eest saab rohkem küsida. Lisaks kujundab hinda muidugi ehitusmaterjalide hindade tõus,” selgitas Rebane.

Rebase sõnul on suurim nõudlus uusarendustes asuvate kahe- või kolmetoaliste korterite järele, mille pindala on vahemikus 50–65 m2. „Kodu ostmisel lähtutakse oma vajadustest. Näiteks kui noored eelistavad peamiselt väikest korterit kesklinna lähedal, et kodu oleks töökoha ja vaba aja veetmise võimalustele võimalikult lähedal, siis lastega pered kolivad linnast välja, eelistades linnäärseid ridaelamuid, kus on ligipääs ka haljasalale.“

Läbi viidud uuringust nähtus, et võrreldes teiste Balti elanikega, usuvad Eesti elanikud (13%) kõige vähem, et hinnad ei tõuse või isegi vähenevad. Leedus vastas nii 23%, Lätis aga 14%.

„Uuringu kohaselt kaalub umbes kolmandik Baltimaade elanikest praegu eluaseme ostmist ning kuigi osa elanikkonnast ootab hinnalangust, tõusevad need tõenäoliselt suure nõudluse ja ehitusmaterjalide kallinemise tõttu ka edaspidi, nii et lähitulevikus pole muutust oodata,“ selgitas Rebane.

*Uuring, milles osales kõigis Balti riikides üle 1000 inimese vanuses 25–55, korraldati tänavu septembris koostöös uuringukeskusega Norstat.