Kas sul on elektrileping ikka olemas või maksad 20% kõrgemat hinda?

Eestis kasvab järjepidevalt elektritarbijate hulk, kes ei sõlmi elektrilepingut ning tarbivad energiat üldteenuse alusel. Üldteenuse tarbijad maksavad elektri eest ligi viiendiku enam.

Elektrituru avanedes 2013. aastal pidid kõik tarbijad valima endale elektrimüüja ja sõlmima elektrilepingu. Siiani ei ole üle 20% tarbimiskohtadest lepingut sõlminud ja kasutavad elektrit üldteenuse alusel. Septembri seisuga oli Eleringi andmetel Eestis üldteenusega elektritarbijaid 152 619.

Viimase kolme aastaga on selliste tarbijate hulk kasvanud ligikaudu 6000 võrra. Eleringi analüütiku Kätlin Klemmeri sõnul puudub neil täpsem statistika, miks need kliendid ostavad elektrit üldteenusena. Pigem võib neid seostada tarbijatega, kelle tarbimismahud on väiksed ja kes ei ole seetõttu motiveeritud energiamüüjat valima, usub Klemmer. Üldteenuse kasutajaid lisandub ilmselt uusarendustest, kus osad uued kinnisvara omanikud jätavad elektrilepingu sõlmimata.

Elektrilepingu suhtes ükskõiksed maksavad elektri eest märgatavalt enam. Hinnavõrdlusportaali elektrihind.ee omanik Kert Valbet selgitab, et üldteenuse hind kujuneb börsil, millele lisandub marginaal. Septembris oli üldteenuse marginaal suurimal pakkujal Eesti Energia/Elektrilevil 1,37 senti/kWh. Turul pakutaval börsipaketil oli marginaal vaid 0,19 senti/kWh. „Vahe on 7-kordne üldteenuse paketi kahjuks,” nendib Valbet. Kahjuks inimesed ei tea, et võiksid üldteenuse asemel sõlmida börsipaketiga lepingu ja ainuüksi selle vahetusega säästa ligikaudu 20% elektrihinnast, lisab Valbet.