Tarneraskused vähendasid Harju Elektri kasumit pea poole võrra
(3)
Ettevõtte müügitulu suurenes võrreldes mulluse kolmanda kvartaliga 12,9% ja ulatus 42,2 miljoni euroni, kuid täiskäigul töötamist pidurdas ettevõtte teatel üleilmne tooraine defitsiit.
Kvartali puhaskasumiks kujunes 931 000 eurot, mis on aastavõrdluses 46% vähem. Puhaskasum aktsia kohta oli kolmandas kvartalis 0,05 eurot (aasta tagasi 0,10 eurot).
„Määramatus kallinenud tooraine tarnimisel toob kaasa pideva ümberplaneerimise vajaduse, mis on ebatõhus ja kulukas. See avaldab mõju kontserni majandustulemustele ja kasumlikkusele,” on kirjas ettevõte aruandes.
„Kui möödunud kvartalites oli probleeme lehtmetalli defitsiidi ja hinnatõusuga, siis aruandekvartalis lisandus elektrienergia kallinemine ning mitme muu materjali ja põhikomponendi tarneraskused ja hinnatõusu surve. Kasumlikkust mõjutasid ka uute erialaspetsialistide palkamisest tingitud tööjõukulude suurenemine,” loetles ettevõte kasvanud kulude põhjuseid.
Ületas ootusi
Äritegevuse kulud kasvasid aastaga 4,5 miljoni euro võrra, 41 miljoni euroni.
LHV analüütikud valmistusid enda prognoosis veelgi suuremaks kasumi languseks ja ootasid kvartalis 0,3–1,1 miljonit eurot kasumit, mis tähendab aastavõrdluses 34–80% langust. Seega kuulub teenitud puhaskasum pigem ootuste ülemisse otsa.
Tiit Atso ütles Äripäeva raadiole antud intervjuus, et kvartalit jääb iseloomustama taastumine, sest tellimused on tööstussektoris jõudsalt kasvanud. Probleemiks on aga materjalide, komponentide ja tööjõu puudus, mis takistab korraliku kasumi teenimist. Atso märkis pooleldi naljatledes, et komponentidel tuleb kohati suisa ise järel käia. „Selliselt veel eelmise aasta kasumile järgi ei jõua,” nentis ta.
Investeeringud Rootsi
Positiivne on juhi sõnul see, et Harju Elektri põhiturud ehk Rootsi ja Soome on koroonapiirangutest peaaegu vabad ning ettevõtete arendamine ja aktiivne müügitöö toimuvad ladusalt. Harju Elektri Eesti suurimas tehases on inimeste keskmine vaktsineerimismäär suurem kui Eesti keskmine ning Leedu tütarettevõttes on nüüdseks vaktsineeritud üle 91% töötajaid, märkis ta aruandes.
Harju Elekter jätkab investeeringutega, et väljuda kriisist tugevamana, kui oldi sinna sisenedes. Äritegevuse laiendamise eesmärgil otsustati investeerida Rootsi uutesse tehastesse. Kontsern näeb Rootsis turupotentsiaali ja investeeringud aitavad suurendada Rootsi ettevõtte konkurentsivõimet eri tegevusvaldkondades. Harju Elekter pingutab selle nimel, et saada tähtsaks tegijaks Rootsi elektrifitseerimis- ja automaatikaturul.
Selleks et äritegevust laiendada, otsustati Rootsi tütarettevõtte eri üksused koondada Västeråsi ja Malmösse ning nendesse asukohtadesse uued tehased sisse seada.
Skeletoni väärtus kasvas
Finantsinvesteeringute maht on aastavõrdluses kasvanud märgatavalt ja kerkinud 2020. aasta lõpu ligi 12 miljonilt eurolt 21,3 miljoni euroni. Suure osa väärtuse kasvust annab ettevõtte teatel Skeleton Technologiese investeeringu väärtuse suurenemine.
Pärast viimast osalusprotsendi muutust kuulub Harju Elektrile Skeletonist 6,5%. Investeeringu väärtuseks hindab ettevõte 18 miljonit eurot, mis teeks Skeleton Technologiese väärtuseks ligikaudu 277 miljonit eurot. Teisalt on õiglase väärtuse hindamine ettevõtte teatel aktiivse turu puudumise tõttu keeruline.
2015. aastal omandas Harju Elekter superkondensaatorite arendamise ja tootmisega tegelevast ettevõttest OÜ Skeleton Technologies Group 10% suuruse osaluse.
Harju Elekter on üle 50-aastase kogemusega rahvusvaheline tööstuskontsern, mis tegeleb elektri- ja automaatikaseadmete väljatöötamise ning tootmisega. Harju Elektri kliendid on peamiselt Põhjamaade suured elektri jaotusvõrgu-, tööstus- ja merendussektori ettevõtted. Üha märkimisväärsem osa Harju Elektri tehnilisi lahendusi on suunatud taastuvenergiasektorisse, pakutakse päikeseenergiajaamade, elektriautode laadimisseadmete ja muude seotud lahenduste tervikpakette.
