Liitude ühispöördumine: maailmaturu kõrge gaasihind vajab valitsuse viivitamatut sekkumist

Maailmaturu ekstreemselt kõrgete gaasihindade mõju leevendamiseks ning Eesti inimeste ja ettevõtete toimetulekuks tuleb viivitamatult alandada võrgutasusid, laiendada soodusaktsiisimäära saavate ettevõtete ringi ning pakkuda ajutist likviidsusabi, seisab valitsusele saadetud Eesti gaasiliidu, Eesti toiduainetööstuse liidu, Eesti ehitusmaterjalide tootjate liidu ning Eesti trüki- ja pakenditööstuse liidu ühispöördumises.

„Maagaasi maailmaturu hind on teinud tohutu hinnahüppe ning kuna Euroopa gaasihoidlate varu on madal, võivad hinnad talvel veelgi tõusta. Prognoosime, et hinnad hakkavad normaliseeruma alles kütteperioodi lõpus aprillis, mistõttu ajutised meetmed gaasihinna mõju pehmendamiseks tuleb kasutusele võtta viivitamatult,“ ütles gaasiliidu juht Heiko Heitur.

Eesti inimeste ja ettevõtete toimetuleku nimel on eriala liidud teinud valitsustele korduvaid ettepanekuid gaasi aktsiisimäärade langetamiseks. „Tunnustame valitsuse otsust jätta ära aktsiisimäärade tõus, kuid vaatamata sellele jääb see endiselt kordades kõrgemaks lõunanaabritest ning Kesk-Euroopast, lüües valusalt meie inimeste rahakoti ja ettevõtete konkurentsivõime pihta,“ märgitakse ühispöördumises.

Valitsusele tehakse negatiivsete mõjude leevendamiseks kolm peamist ettepanekut. Esimesena soovitakse laiendada energiaintensiivsete ettevõtete ringi, kellele rakendub soodsam aktsiisimäär. „Eestis on täna kehtestatud Euroopaga võrreldes väga karmid kriteeriumid energiamahukatele ettevõtetele, mistõttu saab aktsiisi soodusmäära 2000 asemel vaid viis-kuus juriidilist isikut,“ seisab pöördumises. “Teeme ettepaneku muuta Eesti õigusraam EL direktiivile vastavaks ning kohaldada soodusmäära tagasiulatuvalt oktoobri algusest.“

Heitur lisas, et tänu maagaasi kõrgemale hinnale laekub ka käibemaksu enam kui riik on planeerinud, sest arvutamisel on lähtutud ajaloolisest, tänasega võrreldes kolm kuni viis korda madalamast maagaasi hinnast. Seetõttu näitavad meie arvutused, et riigieelarvesse saadakse algselt aktsiisitõusuga planeeritud 7,5 mln eurot ning enamgi veel. Soodusaktsiismäära rakendamise hind Eesti ettevõtete konkurentsivõime tõstmiseks on ca 4,5 mln eurot, mis on tänases eelarves kindlasti olemas.

Teise ettepanekuna oodatakse valitsuselt võrgutasude alandamist. „Vähese kuluga riigile on see üks reaalseid meetmeid hinnatõusu mõju leevendamiseks kõikidele gaasitarbijatele. Arvestades, et elektri võrgutasude hüvitamise kohta on otsus juba vastu võetud, on tõenäoliselt meede lihtsasti rakendatav ka gaasisektoris,“ lausus Heiko Heitur lisades, et mõjus on hüvitada tarbijatele kogu võrgutasu, sest võrgutasu osakaal lõpphinnas on oluliselt väiksem kui elektri puhul. Kui elektrienergia võrgutasu alandamise puhul kompenseeritakse 20 € MWh kohta, siis maagaasi puhul oleks see ca 3 korda väiksem ehk 7 € MWh kohta.

Viimase ettepanekuna oodatakse valitsuselt valmisolekut pakkuda vajadusel ettevõtetele ajutist likviidsusabi. „Gaasiarved võivad lähikuudel suureneda kolm-neli korda ning makseraskused võivad kergesti tekkida. Olukorda saaks ettevõtetele leevendada KredExi laenukäendusega, et keeruline periood üle elada,“ märkis pöördumise eestvedaja.

Maagaasi kasutajaid on Eestis ca 100 000 leibkonda ehk 250 000 inimest ning kaudselt mõjutab maagaasi hinnatõus kõiki tarbijaid ja Eesti ettevõtjate ekspordivõimet ning tegutsemist.