Andmete kasutamine selleks, et mõista ja prognoosida, mida inimesed linnaruumilt ja ettevõtetelt ootavad, on lapsekingades. Avalik andmete turg tõstaks aga tegijate motivatsiooni ning andmete abil saab elavdada majandust, planeerida linnasid ja tuvastada ühiskonna valupunkte. Kõike seda aga siis, kui talentide põud ei hakka pidurdama tehnoloogiaettevõtete arengut ja talentidele pakutavad töökohad suudavad täita nende ootusi, tõdesid rahvusvahelised eksperdid hiljutisel konverentsil. Siin on peamised trendid, mis kirjeldavad nende hinnangul tuleviku ärimaailma.

1. Ükssarvikute innovatsioon sünnib terves väärtusahelas

Tuleviku ärimudelite puhul keskenduvad ettevõtted üha enam innovatsioonile kogu väärtusahela ulatuses. See tähendab ka ettevõtte tegevusala laiendamist läbi eri tootmisahela lülide, alustades näiteks materjalitootmisega ja lõpetades tootepõhise teenuse pakkumisega kliendile. Tehnoloogiaettevõttes pole olulised vaid programmeerijad, vaid innovatsioon peab sündima kogu väärtusahela raames ja seda ka pikendama.

Suurima lisandväärtuse saamiseks tasub väärtusahelat n-ö katta mitmekordselt ja erinevate valdkondade toodete osas. Siin on lisaks Skeletonile heaks näiteks ka Bolt, kes alustas transporditeenuse pakkumisega ning on nüüdseks laienenud tõukerataste, toidukulleriteenuse ja autorendini välja. On selge, et nende jaoks loeb kogu väärtusahel, mitte ainult üks ahela link.

„Mõneprotsendilise kasvu aastas saavutab ka klassikalise ärimudeliga, kuid selleks, et mitmekordselt kasvada, tuleks panustada üha rohkem kogu väärtusahelasse. Ükssarvikuks ei saa lihtsalt kedagi teist kopeerides ja tehes sama asja näiteks 20% paremini. Seevastu kogu väärtusahela puhul saab tõsta oma toote või teenuse väärtust igas etapis, mis kokkuvõttes annab soovitud kiire kasvu,” leiab Skeleton Technologiesi autotööstuse ja äriarenduse asepresident dr Sebastian Pohlmann.

Skeleton Technologiesi autotööstuse ja äriarenduse asepresident dr Sebastian Pohlmann

Täpsemalt on ükssarviku loomiseks vaja enamat kui lihtsalt ideed – tarvis on visiooni. Kuidas aga ükssarvikut ära tunda?

  1. Ükssarvik ei ole vaid arvuliselt äratuntav: ta pakub käegakatsutavat lahendust.
  2. Ükssarvik asub oma valdkonnas võtmepositsioonil.
  3. Ükssarvik teab, mida tehnoloogia hästi teeb ja mida mitte: tema fookus on selge.
  4. Ükssarvikul on tervikpilt ja ta vaatab kaugemale kui teised.


Eesti tugevuseks ükssarvikute loomisel on digitaaloskused. Tuleviku rohetrendide valguses on näha lendu tõusmas üha enam ettevõtteid, kes suudavad lõigata kasu ja rakendavad oma digioskuseid roheküsimuste lahendamiseks.

2. Start-up’id suurettevõtte sees – mõlemad lõikavad kasu üksteise tugevustest

Tulevikuinnovatsiooni puhul saab näha kasvavat väärtusloomet suurettevõtete sees, kes kaasavad oma tegevusse ambitsioonikaid start-up’e. Sellistes innovatsiooni ökosüsteemides saab suurettevõte kasu start-up’i innovatsiooni kiirusest ja julgest lähenemisest, samas kui start-up võidab suurettevõtte usaldusväärsusest, ressurssidest ja kliendibaasist. Taolise ökosüsteemi toimimise aluseks on kiirus, usaldus, liikmete mitmekesisus ja jagatudväärtused.

Rootsi innovatsiooniinkubaatori ja start-up’e koondava ABB SynerLeapi tegevjuht Peter Löfgren tutvustas säärase koostöö näiteid, mida on neil praeguseks ette näidata juba üle 140. Kui 2019. aasta alguses soovis ABB SynerLeapi abil suurettevõtetega käed lüüa 33 start-up’i, siis 2021. aastaks oli liitunud juba 96 alustavat ettevõtet ja see trend ei näi langevat.

ABB SynerLeapi tegevjuht Peter Löfgren

Näiteks on ABB SynerLeapiga liitunud tehnoloogiahiid Microsoft, et rakendada start-up’ide innovatsioonivõimekust. Praeguseks on tehnoloogia jagamise ja start-up’ide koostöö tulemusena valminud rohkem kui 200 digitaalset lahendust, mida ABB saab oma erinevates tootearendustes kasutada.

Innovaatilise äritegevuse juures on nii start-up’ide kui ka suurettevõtete puhul oluline pädevus, töötajate vabadus, tegevuste mõtestatus ja õiged koostööpartnerid. Ehk siis:

  1. Tasub veenduda, et ettevõttes oleks alati ajakohane pädevus.
  2. Töötajatele tuleks anda vabadus uuenduste tegemiseks ja uurimiseks teatud aja jooksul.
  3. Mõelda läbi täpne protsess ideede kujundamiseks.
  4. Teha koostööd parimate ülikoolidega.


3. Andmetega kauplemiseks peab tekkima andmeturg

Andmeid tekib tänapäeval kõikjalt ja lugematus koguses – hinnanguliselt kahekordistub andmete hulk igal aastal. Andmetest on huvitatud nii avalik kui ka erasektor, näiteks ettevõtte investeeringute tegemisel või edasiste tegevuste planeerimisel.

Tehnoloogia kiire arengu najal võib andmetega süsteemselt kauplemisest tulevikus saada koguni täiesti uus ärisuund, arutlesid tehnoloogiaettevõtete juhid. Eelduseks on IT-ettevõtete innovatsioon ja uudne ärimudel, mis toetaks seesuguse andmeturu tekkimist. „Kui keegi saab sellise ärimudeli valmis, on muutused kiired tulema,” tõdes Eesti IT-ettevõtte Nortal ärijuht Peeter Smitt.

Nortali ärijuht Peeter Smitt

Andmeid, mida koguda, on seejuures igasuguseid – parkimine, transport ja liikumine, internetikasutus, mobiilikasutus jne. Panelistid nõustusid, et kui ühiskonnal on vaja lahendada valusaid probleeme, saadakse ülemaailmsete andmete vahendusega hakkama. Näiteks on seda juba tehtud terviseandmetega COVIDi tingimustes.

Igal juhul on aga ühiskonna huvi, et andmete abil loodaks väärtust, mis aitab midagi reaalselt muuta või edasi arendada. Andmete ühildatavus keskkonnaprobleemide lahendamiseks on järgmine, mille tarbeks on vaja ühist globaalset tegevust ja investeeringuid.

4. Digiriigid napsavad globaalsed talendid, kui digitaliseerivad ka regulatsioonid

Maailmas valitseb ajalooliselt kõige suurem talentide põud, mis hinnanguliselt läheb 2030. aastaks maailmamajandusele maksma ligi 8,5 triljonit dollarit. See on raha, mis ettevõtted ja riigid kaotavad, sest neil lihtsalt ei ole vajalikku tööjõudu.

Piirideülese töörändega tegeleva Jobbaticali tegevjuhi Karoli Hindriksi sõnul ei pääse reaalsuses paljud inimesed töötamiseks soovitud riiki ja nende palkamine on suisa keeruline. Kuigi digimaalimas on toimunud kiired muutused ja erasektor on nendega väga hästi kaasa läinud, pidurdavad ka digitaalselt kõige edukamad riigid oma arengut, reguleerides inimeste rännet eelmise sajandi põhimõtete järgi. Töötajate puuduse süvenedes on aga üha tõenäolisem, et digiriigid hakkavad jõulisemalt töörännet digitaliseerima ja lihtsustama, et meelitada enda juurde globaalselt atraktiivne tööjõud.

Jobbaticali tegevjuht Karoli Hindriks

5. Globaalseid talente meelitab üha enam uuendusmeelne ja turvaline keskkond, mitte vaid töökoht

Koostööks tõeliste talentidega peavad ettevõtted mõtlema üha rohkem sellele, kuidas luua talendist lähtuvaid töökohti, mitte suruda lihtsalt talenti olemasolevale töökohale. „Vaja on luua talentidele atraktiivne keskkond ja töökohad, mis meelitavad neid siia tulema ja siin edasi arenema,” rõhutas tarkvaraettevõtte Helmes innovatsioonijuht Meelis Lang.

Helmese innovatsioonijuht Meelis Lang

Eesti Rahvusvahelise maja tegevjuht Leonardo Ortega rõhutas, et Eestis on palju väärtusi, millega talenti meelitada: Eesti inimeste ja ettevõtete digitaalsuse lembus, võimalus väga lihtsasti rääkida ettevõtte juhtkonnaga ja turvalisus – nii turvaline, et Mehhikost pärit Ortega silmis pole isegi siinses meres laineid.

Eesti Rahvusvahelise maja tegevjuht Leonardo Ortega

6. Tulevikulinn on loodusega üks

Ilmekaks näiteks inimeste ja looduse kooslusest on Hiina Wuhani linn, mis linnastumise tulemusena vaevles aastaid üleujutuste käes, kuniks rannikualadele hakati looma ulatuslikke rohealasid koos lopsaka taimestikuga. 2020. aastal saabunud rekordilise sajuga ja pikk vihmaperiood, kus päevas lisandus kuni 472 mm vihmavett, tõestas, et loodusega koostööst oli kasu. Hoolimata rekordiliselt alla sadanud vee kogusest ei tekkinud linnas ühtegi tõsist üleujutust.

Briti ajaloolane, The Timesi ajakirjanik ja viie raamatu autor Ben Wilson leiab, et kõige edukamad tulevikulinnad saavadki olema just need, kes oskavad ära kasutada looduse pakutavaid hüvesid. Ehk siis tulevikulinnade planeerimisel on võtmeteguriks inimeste ja looduse vaheline kooslus – rohealade suurendamine, autokesksuse vähendamine ja õhukvaliteedi parandamine.

Briti ajaloolane ja The Timesi ajakirjanik Ben Wilson

7. Biohäkkimisest saab loomulik osa tervise arendamisest

Rootsi ettevõtja ja biohäkker Hannes Sapiens Sjoblad usub, et tulevikus saab tehnoloogia terviseandmete abil üha edukamalt hoolitseda meie tervise eest. Näiteks on ta endale lasknud paigaldada nahaaluse kiibi, mis mõõdab temperatuuri, kuid on arendatav ka teiste tervisenäitajate tuvastamiseks. Seejuures usub Sjoblad, et tulevikus ei ole kergemate vaevustega patsientidel enam isegi haiglasse asja – haigla funktsioonid peavad digilahenduste abil ise patsiendi juurde jõudma.

Rootsi ettevõtja ja biohäkker Hannes Sapiens Sjoblad

Biohäkkimine ei ole ainult andmete kogumine ja analüüsimine. Järjest reaalsemaks muutub ka oskus inimese nn koodi lugeda ja ümber teha, lülitades välja vajalikke geene või lisades puuduolevaid. Ehk siis andmepõhisest tervisearendamisest liigutakse üha enam soovunelmate täitmise ja igavese elu poole.

8. Ükssarvikute loojaid eristab globaalne mõtlemine ja vastutus

Kõigest 1,3 miljoni elanikuga Eesti on tehnoloogia ja IT-sektori arengu tõttu ükssarvikute poolest maailmas esirinnas. IT-ettevõtte Eurora personalijuht Estel Pukk tõi välja silmapaistvate talentide kolm peamist omadust, mis aitavad kaasa ükssarvikute loomisele:

  1. Nad „räägivad klientide keeles” ehk nad tahavad muuta klientide elu paremaks ja mõtlevad korraga miljonitele klientidele.
  2. Nad kasutavad teadlikult tehnoloogia pakutavaid võimalusi.
  3. Neil on nn peakontori geen – sõltumata rollist võtavad nad enda peale strateegilise vastutuse klientidele globaalselt väärtust luua.

Eurora personalijuht Estel Pukk

Talentide salapära on püüdnud lahti muukida ka teadlased, kes on selgitanud välja talendikate inimeste ühised iseloomujooned. Selgub, et talendid on üldjuhul ambitsioonikad, kohusetundlikud, avameelsed ja enesekindlad, mis ühiskonnas võib aga väljenduda lausa ülbusena. Peamine on see, et nad on aktiivsed ühiskonnaliikmed, kes järgivad oma veendumusi, kuid vajavad samas väljakutseid.

9. Töötaja tervisest saab töötaja ja tööandja ühine ambitsioon

Kuigi sageli mõtlevad inimesed tervisega seonduvatest tegevustest kui millestki, millega tegeleda töövälisel ajal, siis tegelikult peavad just tööandjad ja linnaplaneerijad mõtlema üha enam sellele, mida tööaega silmas pidades tervislike eluviiside toetamiseks ära teha, leiab Tartu Ülikooli teadlane ja psühholoog Andero Uusberg.

Tartu Ülikooli teadlane ja psühholoog Andero Uusberg

Näiteks on Ülemiste City ärilinnak koostöös Eesti Ettevõtluskõrgkool Mainoriga loonud teadusliku mudeli Ülemiste City Radar, mille abil on muu hulgas võimalik arendada linnaku üle 13 000 inimese tervisekäitumist. Tartu Ülikooliga koostöös loodav Ülemiste City maailmas ainulaadne tervisemudel aitab aga juhtida talentide nii füüsilise, vaimse kui ka sotsiaalse tervise arendamist. Ettevõtmisi töötajate tervise edendamiseks leiab aga üha rohkem. Näiteks on nutikate jalgrattahoidjate ja rattaparklate looja Bikeep teinud töötajatele mitmeid algatusi, nagu „Bike to work” või „Pedal to the medal”, et motiveerida ka oma inimesi tervislikumalt liikuma. Telekomiettevõtte Tele2 on aga Eestis kehtestanud töökultuuri, kus vaimsest tervisest räägitakse avatult ja kõikidel töötajatel on võimalus pöörduda ettevõttesisese nõustaja poole. Nõustaja ülesanne on kuulata ja võimalusel anda nõu, kui töötaja tunneb, et on jõudnud suluseisu, kust väljumiseks on vaja abi.

10. Kõikvõimsa tehnoloogia eduloos avaneb tööturg neile, kes ei mahu raamidesse

Tehnoloogia areng on loonud vajaduse kiirelt kohaneda ja selles edukad multitalendid on nõutud üle maailma. Kiire kohanemisvõime kõrval on üha enam hinnas ka talendid, kes ei mahu raamidesse ja kes esitavad väljakutset pakkuvaid ideid.

Globaalsel tööturul võib ka kultuurierinevustest saada seega eelis, sest just need inimesed toovad ettevõttesse uut mõtlemist. „Riik püüab tööjõumigratsiooni käigus meelitada enda juurde teatud tüüpi inimesi, aga erinevus on see, mis rikastab,” tõdes eduka IT-ettevõtte Playtech Estonia tegevjuht Ivo Lasn, kelle sõnul sai Playtech ükssarvikuks just tänu avatud meelele ja suhetele Iisraeliga.

Playtech Estonia tegevjuht Ivo Lasn (keskel)

Tulevikutrendide üle arutlesid Eesti tippettevõtjad ja eksperdid Tallinnas 8.–10. septembril Ülemiste City ärilinnakus toimunud konverentsil Ülemiste City Future Forum. Teiste seas astusid üles Skeleton Technologiesi autotööstuse ja äriarenduse asepresident dr Sebastian Pohlmann, Briti ajaloolane ja kirjanik Ben Wilson, Rootsi ettevõtja ja biohäkker Hannes Sapiens Sjöblad ning Tartu Ülikooli õppeprorektor Aune Valk.


Kõik Ülemiste City Future Forumi põnevad esinemised ja teravad paneelid on nüüd järelvaadatavad:
koolituskrediit.ee
.