„Sellised tulemused on tegelikult murettekitavad, kuna inimeste elu on viimase paari aastaga liikunud palju rohkem digimaailma, seega peaks seal varitsevate ohtude teadvustamine ja neist huvitumine samuti suurem olema,“ sõnas Samsung Eesti ärilahenduste valdkonna juht Gejor Ender.

Lisaks näitas uuring, et inimeste käitumine küberkaitse vallas on läinud riskantsemaks, näiteks hoitakse 2019. aastaga võrreldes palju rohkem tundlikke töödokumente ja andmeid enda isiklikes arvutites ja telefonides.

Enderi sõnul on uuringus näha ka selged koroonapandeemia mõjud. Näiteks fakt, et tööga seotud andmeid, dokumente ja tundlikku infot hoitakse võrreldes 2019. aastaga palju rohkem (64% täna, 46% 2019. aastal) enda isiklikes nutitelefonides või arvutites.

„See on problemaatiline, kuna kui töö jaoks mõeldud seadmete turvalisuse tagab üldjuhul organisatsioon kus inimene töötab, siis isiklike seadmete kaitset ei saa organisatsioon tagada," selgitas ta. Seetõttu on oluline kasutada seadmeid, mis kaitsevad inimeste andmeid võimalikult hästi.

Enderi sõnul tuleb enda nutiseadmete turvalisuse peale mõelda ka seetõttu, et inimesed on endale koroonapandeemia valguses soetanud rohkelt seadmeid, et kodukontoris või koduõppel toimetamine paremini sujuks. Enim (29%) on inimesed viimase kahe aasta jooksul soetanud endale kodukontori tarbeks uue nutitelefoni ja populaarsed valikud on ka sülearvutid (13%) ja kõrvaklapid (13%).

Samsungi tellitud ja Norstati läbiviidud küberturvalisusküsitlus viidi läbi 2021. aasta oktoobri alguses. Uuringus osales 1012 inimest.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid