Madis Müller: keskpanga suured rahasüstid võiks kevadel lõppeda

Kuigi sel nädalal Euroopa Keskpanga nõukogu laenuraha hinda mõjutavaid otsuseid vastu ei võtnud, julgeb Eesti Panga president ning EKP nõukogu liige Madis Müller eeldada, et kevadel lõppevad majanduse toetamiseks käivitatud suured rahasüstid ehk nö rahatrükk, kirjutab Müller blogipostituses.

Euroala majandus tervikuna on jätkuvalt tugeva taastumise kursil. Selge on aga ka see, et probleemid tarneahelates ja kõrged energiahinnad mitte üksnes ei hoia lähiajal kiirena hinnatõusu, vaid võivad mõnevõrra pidurdada ka euroala majanduse taastumist koroonakriisist. Võtmeküsimus euroalal on, kui suur osa praegu kiiret hinnatõusu põhjustavatest teguritest euroalal muutuvad püsivaks?

Probleeme tarneahelates tajume me kõik läbi mitmete kaupade hinnatõusu ja tarneaegade pikenemise, kuid eriti vahetult on see puudutanud tootmisettevõtteid, millest suur osa ei pole saanud seetõttu oma tegevust täiel mahul käivitada. Samal ajal tunnevad tarbijad end suuremaid oste tehes järjest kindlamalt ja töötajate vaatenurgast on selgelt paremaks muutunud olukord tööturul. Kindlustunde paranemisele on kaasa aidanud kogu Euroopas järjest kasvanud vaktsineeritud elanikkonna osakaal ja sellega kaasnev võimalus erinevaid koroonaviiruse leviku pidurdamiseks seatud piiranguid leevendada.

Intressimäärad, millega valitsused raha laenavad, on viimase kuu jooksul küll mõnevõrra tõusnud, kuid üldjoontes saab vaieldamatult väita, et laenutingimused on jätkuvalt väga soodsad kõigile laenusoovijatele. Seda eriti, kui mõõdupuuna kasutada reaalintressi, mis võtab arvesse ka kiirenenud hinnatõusu mõju.

Euroopa Keskpanga jaoks on laenuraha hinda mõjutavate otsuste tegemisel esmaseks kriteeriumiks hinnatõusu kiirus ja hinnang selle kohta, kas euroalal tervikuna on hinnatõus jõudmas püsivalt 2%ni. See on tase, mida peetakse majanduse pikaajalist arengut kõige enam soosivaks ja mis on seetõttu euroalal hinnatõusu eesmärgiks ka keskpankade jaoks. Tarbijahindade tõus ulatus euroalal septembris juba 3.4%ni ja tõenäoliselt kiireneb veel aasta lõpuni. Hindu on järsult kergitanud kolm peamist tegurit – energiahindade järsk kallinemine, kriisist taastumise ja majanduste ebaühtlase avamisega seotud tõrked tarneahelates ning ka eelmise aasta madal võrdluspunkt, mis statistiliselt inflatsiooninumbrit mõjutab.

Võtmeküsimus euroalal on, kas hinnatõus toob kaasa palgatõusu kiirenemise või käivitab muud tegurid, mis viivad hinnatõusu üle 2% pikemaks ajaks? Kui see nii peaks minema, siis mõistagi ei saa keskpank kaua jätkata suurte võlakirjaostude ja negatiivsete intressimäärade poliitikaga. Lähematel kuudel toimuv annab selles osas eeldatavasti järjest suuremat selgust. Seda kõike arvesse võttes ei muutnud me sel nädalal Euroopa Keskpanga nõukogus seniseid otsuseid, mis mõjutavaid laenuraha hinda. Küll aga julgen tänasest teadmisest lähtudes eeldada, et Euroopa Keskpanga poolt eelmisel kevadel pandeemia alguses majanduse toetamiseks käivitatud suured rahasüstid (ametliku nimega pandeemia majandusmõjude ohjeldamise erakorralise varaostukava) võiks küll juba kevadel lõppeda.

Kui tavaliselt on mul olnud võimalik öelda, et Eesti arengud peegeldavad üldjoontes Euroopa majanduses toimuvat, siis täna see kahjuks päris nii ei ole. Kuna COVIDi vastu vaktsineerimisega oleme Euroopa keskmise tasemega võrreldes täna selgesti kehvemas seisus, ei ole meil võimalik ka rääkida piirangute leevendamisest. Madal vaktsineeritus Eestis seab ohtu paljude inimeste elu ja muudab üleüldiselt ravi kättesaadavuse halvemaks. Lisaks sellele mõjutab terviseolukorra halvenemine mõistagi turismi- ja meelelahutusettevõtete käekäiku. Küll on meil aga sarnaselt ülejäänud Euroopaga ja samadel põhjustel ka Eestis hinnatõus väga kiire, ulatudes septembris lausa 6,6%ni. Ülejäänud euroalast kiirema hinnatõusu põhjusi on mitu. Eelkõige on energiakuludel suurem osakaal Eesti inimeste tarbimiskorvis. Lisaks jõuavad hinnamuutused Eestis kiiremini tarbijateni ja seetõttu peegeldub elektri börsihinna kallinemise palju kiiremini eestlaste kodustes elektriarvetes. Kolmas põhjus on selles, et Eesti majandus on euroalaga võrreldes taastunud kriisist kiiremini ning kiire majanduskasvuga käib kaasas kiirem hinnatõus. Samuti mõjutab hinnatõusu kiirust ka euroalast seni veel madalam keskmine hinnatase.

Konkreetsemaid otsuseid selle kohta, kui kiiresti Euroopa Keskpank täpsemalt tuge võlakirjaturgudele leevendama saab hakata, on oodata Euroopa Keskpanga nõukogu järgmiselt istungilt detsembri keskpaigas.

Madis Mülleri blogipostitus ilmus Eesti Panga kodulehel.