Jaekaubanduse kasvule aitas hinge sees hoida pensionisamba rahasadu
Jaekaubanduse kiiret kasvu septembris kannustas teisest pensionisambast väljavõetud rahade laekumine ja osa selle kasutamine jaekaubanduses. Eesti residentide Eestis tehtud kaardimaksete käibekasv aastases võrdluses hüppas septembris 22 protsendini. Kui residentidele lisada juurde ka mitteresidendid, oli kasv isegi 25%. Oktoobris on kaardimaksete kiire kasv jätkunud.
Eraisikute hoiused tõusid 24 protsenti
Kuigi suurenenud hoiused peidavad endas potentsiaalset nõudlust, tuleks arvestada, et hoiuste portfell on jaotunud väga ebaühtlaselt. Suurte hoiustega inimeste osakaal on küll väike, kuid nende hoiused moodustavad proportsionaalselt suure osakaalu. Ja vastupidi – väikeste hoiustega inimesi on palju, kuid nende hoiuste osakaal on väga väike.
COVID kriisi ajal on suurenenud rohkem suuremad hoiused. See aga tähendab, et suure hoiustemahu mõju tarbimisele jaekaubanduses ei maksaks ülehinnata, kuna eeldatavasti kulutatakse suuremaid hoiuseid rohkem kinnisvara- ja väärtpaberinvesteeringuteks, reisimiseks, autode ostuks jms.
Jaekaubandusettevõtete kindlustunne tõusis oktoobris viimase üheksa ja poole aasta kõrgeimale tasemele. Samas on jaekaubandusettevõtete lähikuude hinnakasvuootused tõusnud mõõtmisajaloo ehk vähemalt viimase 18 aasta kõrgeimale tasemele. Ka tarbijate hinnakasvuootused on järsult tõusnud, kuid tublisti on paranenud ka nende kindlustunne teha suuremaid oste.
Ühest küljest on praegu palju eeldusi tugeva nõudluse jätkumiseks, samas on koos viiruse ulatusliku levikuga suurenenud risk ulatuslikumateks liikumispiiranguteks, mis võib jaekaubanduse äritegevust piirata. Eluasemega seotud ja energiahinnad on inflatsiooniga kohandatud palga suhtes oluliselt tõusnud ning nende jätkuv tõus võib hakata piirama kulutusi jaekaubanduses.
