Mario Kadastik: pärast elektriautot enam bensiiniautoga küll sõita ei taha

Esimese Eesti Tesla omanik, haridus- ja teadusministri teadusnõunik Mario Kadastik sõidab elektriautoga aastast 2013 ning tunnistab, et võimalusel ta lärmaka ja haisva sisepõlemismootoriga auto rooli ei istu.

„Mina jõudsin elektriauto juurde juba kuus aastat tagasi, kui hakkasin oma vana autot välja vahetama ja vaatasin, mida huvitavat turul pakkuda. Mõlgutasin mõtteid Audi A5 poole, kui avastasin Tesla Model S-i. Tollal ma ei olnud üldse kindel, kas see auto on ratsionaalne ja tegin läbi põhjaliku kuluarvestuse. Avastasin, et võttes arvesse kütust ja muid kulusid ning tollast ostutoetust, ei tulegi Tesla eriti kallim,” räägib Mario.

Ta nendib, et inimeste mõttemaailm on elektriautode osas nende aastatega väga palju muutunud. „Viis-kuus aastat tagasi olid paraku peale Tesla ülejäänud elektriautod väikese akuga ega sobinud enamasti pere ainsaks autoks, vaid pigem lisaautoks. Tesla oli esimene ratsionaalne elektriauto, millega sai sõita pikki vahemaid, näiteks Tallinnast Tartusse ja tagasi. Samuti polnud tollal elektriautode laadimise infrastruktuur väga edukas,” meenutab Mario.

„See kõik on oluliselt muutunud ja elektriautode omanike elu palju lihtsam. Täna peab nii-öelda hoolega otsima, et leida autot, mis sõidab järjest alla 300 kilomeetri! Enam pole klassikalisi muresid, kuigi hetkel piiravad müüki tarneraskused – kui varem olid elektriautode tarneraskuseks akud, siis nüüd on kõigil autodel kiibid. Aga kokkuvõttes on asi liikunud aina paremas suunas ja Tesla Model 3 oli septembris Euroopas müüduim automark – see on märgiline näitaja.”

Ta muigab, et 2013. aastal oli päris palju naljakaid lugusid, kui ta Teslaga mööda linna kulges, sest inimesed polnud elektriautosid näinudki. Tollal jäid autoga ülekäiguraja ees seisma ja inimesed jäid teed ületades samuti seisma ja vaatama. Või kaupluse ees poekotti kapoti alla pannes sai vastata huviliste küsimustele, et miks seal mootorit ei ole.

Elektriauto laadimine võtab 10 sekundit!

Mario laeb oma autot 99% juhtudel kodus. Pikemate sõitude ajal tuleb loomulikult laadida ka teel olles ja siis eelistab ta ülikiireid laadijaid. „Üldjuhul ei dikteeri teel olles minu peatuseid auto, vaid endal on vaja poodi või tualetti minna. Olen nii Paiaristi 160-kilovatist laadijat kasutanud kui ka uusi Kempoweri omi,” räägib mees.

„Tallinna-Tartu trassil on laadijad väga hästi paigutatud, aga nüüd oleks vaja Eestis ka ülejäänud trassid ära katta. Kõige suurem mure on Riia poole sõites auk Pärnu ümber, kus puuduvad ülikiired laadijad.”

Hea uudis on aga see, et Alexela plaanib lähiajal Via Baltica trassile Pärnu kanti rajada uue elektriautode laadimise jaama, mille summaarne võimsus tuleb kuni 600 kilovatti.

Mario on sõitnud elektriautoga omajagu ka Euroopas, näiteks on ta mitu korda käinud Hollandist Teslasid Eestisse toomas ja mõni aasta tagasi tegi Skandinaavias üle 3000-kilomeetrise ringsõidu. Kusjuures sellel pikal retkel ei oodanud ta kordagi auto järel, vaid sõit toimus päevakavata, ööbimised pandi paika samal päeval ja laadimised samuti jooksvalt selle järgi, kus Tesla superlaadja läheduses oli.

„Minu meelest sobib elektriauto kõigile, aga ratsionaalsem on see muidugi neile, kellel on oma maja ja laadimisvõimalus. Väga sageli küsitakse mult, et kui kaua ma siis oma autot laen. Vastan, et 10 sekundit: 5 sekundit, et kaabel külge panna, ja 5 sekundit, et ära võtta. Ma ei passi ju auto kõrval, kui see laeb. Seega mind ei huvita, kas auto laeb kaks või kuus tundi, peaasi et mina alustan päeva enam-vähem täis akuga,” räägib ta.

Mario on olude sunnil pidanud sõitma vahepealsetel aastatel „tavaliste” autodega ja aru saanud, et see on üks viimaseid asju, mida ta oma elus vabatahtlikult teha tahaks. Teda häirib, et bensiini- ja diiselautod turtsuvad, mürisevad ja haisevad.

„Lisaks häirivad mind bensiinijaamad, mis haisevad kütuse järele. Väldin neid nii palju kui võimalik ja olen seda meelt, et tanklates peaks olema tankurid poe uksest eemal, et poodi kohvi järele minnes ei peaks bensiinihaisu sisse hingama. Samuti on kahju vaadata, kuidas inimesed peavad tankimisel seisma auto kõrval. Minu jaoks oleks selline tankimispaus niigi tihedasse päevakavva lisatoimingu planeerimine,” mainib Kadastik.

Ta lisab, et riik võiks endiselt elektriautode müügile kaasa aidata, aga see võiks olla korraldatud stabiilsemalt, et ei peaks tegema toetuse avamisel „kiirete näppude” vooru. „Teistes riikides on nii, et elektriautot ostes näidatakse kohe hinnal soodustust – see teeks inimeste otsustamise oluliselt lihtsamaks.”