Uuring: Balti riikides kaob sularaha esimesena Eestist

Citadele'i pank uuris Baltimaade inimestelt, millised on nende sularaha kasutamise harjumused. Selgus, et võrreldes lätlaste ja leedukatega eelistavad eestlased kordades rohkem muid maksevahendeid. Üle veerandi eestlastest ei kasuta sularaha enam praktiliselt üldse.

Citadele'i panga tellimusel septembris läbi viidud uuring leidis, et Eestis vastas tervelt 27% inimestest, et nad praktiliselt enam üldse sularaha ei kasuta. Lätis on selliseid inimesi 10% ja Leedus 15%.

„Pangakaartide ja digitaalsete maksevahendite kasutamise populaarsus on selgelt seotud maksete tegemise võimalustega. Eestis on juba tükk aega võimalik praktiliselt igal pool maksta kaardiga ning telefoni, nutikella või sõrmusega maksmine pole samuti enam nii uudne," tõdes Citadele'i panga Eesti filiaali juht Hans Pajoma.

Ootuspäraselt selgus uuringust muu hulgas ka see, et nooremate inimeste seas on kaks korda rohkem inimesi, kes kasutavad üksnes sularaha. Kui 18–20-aastaste seas kasutab ainult sularaha 40% vastanutest, siis 50–59- ning 60–74-aastaste hulgas on selliseid inimesi 20%.

„Kõige rohkem kasutatakse sularaha endiselt turul toodete ostmiseks. Küsitlusele vastanutest 43% märkis, et see on peamine koht, kus nad sularaha kasutavad. Lätis on selliste inimeste hulk lausa 62%. Eestis on samas päris head võimalused ka turgudel juba kaardiga maksta,“ selgitas Pajoma.

Citadele'i tellitud ja uuringufirma Norstat Baltikumi ülene küsitlus viidi läbi septembris. Igas riigis küsitleti 1000 inimest vanusevahemikus 18–74.