Eesti pankade kliendid on juba viis aastat kaarti viibates kaupade ja teenuste eest tasuda saanud ning tänaseks makstakse kontaktivabalt juba enam kui pooltel juhtudel. Viipemakse praegu kehtiv 50-eurone limiit võimaldab kontaktivabalt tasuda ligikaudu 95% kaardimaksetest. Nüüdsest saab ka üle 50-euroseid makseid viipega sooritada, kuid makse tuleb terminalis PIN-koodiga kinnitada.

„Tänaseks oleme jõudnud nii kaugele, et enam kui 90% ostukohtades on võimalik tasuda viipega ka enam kui 50 eurot. Suuremate maksete tegemisel tuleb turvalisuse tagamiseks sisestada ka pangakaardi PIN-kood, kuid kaarti ennast ei ole enam vaja terminali sisestada. Seega ei erine maksmine väga juba harjumuspärasest viipemaksest, mille käigus on ka seni vahel olnud vaja turvalisuse tagamiseks nii pangakaart kui ka PIN-kood terminali sisestada,“ ütles pangaliidu kaartide töögrupi juht Meelis Nurk. Kui praegu tehakse enam kui 2/3 kaardimaksete käibest veel kiibi ja PIN-koodiga kinnitatud maksetega, siis suuremate viipemaksete võimalus toob kahtlemata kaasa ka viipemakse käibe tõusu.

Kiiresti on populaarsust kogunud ka mobiilsed viipemaksed. Mobiilipankade, Apple Pay, mTasku või ka nutikellade kasutajad teevad täna mobiiliga viibates ligi kümnendiku kõigist kaardimaksetest. Kuna mobiilsed viipemaksed kinnitatakse tavaliselt inimese biomeetria abil, on selle võimaluse kasutajad saanud juba maksta viipega ka 50 eurot ületavaid summasid.

Viipemakset võimaldab tänaseks 95% Eesti pankade poolt väljastatud kaarte, millega saab tasuda kõikides siinsetes ostukohtades.

Viipemakse sooritatakse sama ostu eest vaid üks kord ja ainult siis, kui kaart on makseterminalist vähemalt kahe sentimeetri kaugusel. Terminal ei võta sama summat kaardilt maha mitu korda järjest. Viipemakse limiiti on Eestis seni tõstetud kahel korral, 2017. aastal 10 eurolt 25 euroni ning 2020. aastal 50 euroni, mis kehtib ka täna. Limiidi tõstmisega ei ole pangakaartide väärkasutuste ega pettuste hulk kasvanud.