1Partner Kinnisvara juhi Martin Vahteri sõnul on pensionireformi mõju kinnisvaraturule kadumas. „Pensionireform tekitas paariks kuuks elevuse, aga aasta lõpuks on raha kas ära kulutatud või paigutatud ja sel pole kinnisvaraturule edasi enam erilist efekti,“ ütles Vahter.

Oktoobris oli turuaktiivsus sügisele iseloomulikult kõrge, kuid Vahteri sõnul siiski „normi“ piires. Näiteks tehti enne koroonakriisi, 2019. aasta esimese kümne kuuga Tallinnas kokku isegi rohkem kinnisvaratehinguid kui tänavu. Tuntav erinevus on aga korterimüügi osas, mille esimese kümne kuu tehinguaktiivsus on võrreldes koroonaeelse 2019. aastaga tänavu 8,3 protsenti kõrgem. "Sellel on erinevad põhjused alates kasvanud investeerimishuvist vaba raha ülejäägi ja inflatsioonihirmuni,“ selgitas Vahter.

„Tihti küsitakse, kas ja millal hinnad pidama jäävad, aga võiks küsida vastu, millal Euroopa lõpetab raha juurdetrüki ja inflatsioon pidurdub? Sellele ei tea keegi täpset vastust. Kinnisvara hind sõltubki otseselt majandusest – kui palgad ja SKT tõusevad edasi, siis pikas plaanis kallineb nõutud kohtades vaikselt ja kindlalt ka kinnisvara. Kui Tallinnas lähevad hinnad kõrgeks, siis kolitakse rohkem pealinna lähiümbrusesse, kus on soodsam. Näiteks mõjutavad pealinna kerkivad hinnad otseselt Saku ja Rae valdade ning tuntavalt ka Keila populaarsust,“ ütles Vahter.

Oktoobris tehti Tallinnas kinnisvaraga 1278 tehingut, mis on neli protsenti enam kui septembris ja ka mullu samal ajal. Oktoobris müüdi Tallinnas 1041 korterit, mis on 12,7% rohkem kui septembris. Kalleim korter müüdi 745 000 euro eest.

Oktoobris müüdi Tallinnas 26 hoonestatud elamumaa kinnistut, mis on 12 võrra vähem kui varasemal kuul. Kalleim eramu müüdi 2,4 miljoni euro eest.

Möödunud kuul müüdi pealinnas kaks elamumaa krunti, mis on septembriga võrreldes 15 võrra vähem.