KUULA SAADET | Lihtsalt rahast: kuidas targalt autot vahetada?

Eestis ostetakse ligi 75% autodest liisinguga, ent üsna populaarne on auto soetamine ka laenu abil. Millised on laenu eelised liisingu ees ja vastupidi, arutasid „Lihtsalt rahast” taskuhäälingus Eesti Liisingühingute Liidu tegevdirektor Reet Hääl ning Coop Liisingu tegevjuht ja juhatuse liige Martin Ilves. Saadet juhtis Hando Sinisalu.

Üldiselt sõltub autolaenu või liisingu eelistamine autokasutaja soovidest ja pikemaajalistest plaanidest, ent valikut tehes tasuks teadlik olla mõlema variandiga kaasnevatest võimalustest ning kohustustest.

Reet Hääl märkis, et põhiline erinevus laenu ja liisingu vahel on see, et liisingu puhul jääb lepingu tagatiseks seesama sõiduk, mida finantseerida soovitakse, ent laenu puhul läheb reeglina tarvis ka lisatagatisi.

„Põhiliselt on kahte tüüpi liisinguid: kasutusrent ja kapitalirent. Kasutusrendi puhul maksab klient makseid sõiduki kasutamise eest ning kui ta ühel hetkel näiteks seda autot enam taha, saab ta lihtsustatult öeldes võtmed tagasi viia. Kapitalirendi puhul sooritab klient kasutamiseks valitud auto eest aga väljaostumakseid. Nii kaua, kuni ta neid makseid teeb, on see auto liisingufirma bilansis ja liisingu oma. Ent kui klient maksab viimase makse, lõpetatakse temaga leping ja see auto ongi päriselt tema oma,” selgitas Reet Hääl.

Saatejuhi küsimuse peale, kumb variant tarbija perspektiivis parem on, kommenteeris Reet Hääl, et see sõltub inimese soovidest. „Kui ta soovib auto lõpuks endale saada, siis loomulikult on parem valik kapitalirent. Kui ta aga teab, et soovib iga kolme aasta tagant autot vahetada, siis võiks sobida talle paremini just kasutusrent.”

Ka kasutusrendi lõpus on võimalik auto välja osta, ent Reet Hääle sõnul on see finantseerija ja kliendi omavahelise kokkuleppe küsimus. Kui finantseerija näeb, et auto on hea hinnaga ja tal tasuks see kasumi nimel pigem endal maha müüa, siis ei pruugi ta kliendi pakutud hinnaga nõus olla. „Ütleme nii, et kasutusrent on selles osas kindlasti ebakindlam, aga kui ei taha autot omada, siis miks mitte just seda valikut kasutada.”

Kui inimesel tulevad aga ette ootamatused – näiteks kolimine teise riiki – või makseraskused ja ta soovib liisingulepingu ennetähtaegselt lõpetada, on see samuti võimalik. Martin Ilves selgitas, et kui liisinguleping on sõlmitud näiteks viieks aastaks ja see soovitakse kolmandal aastal lõpetada, siis tavaliselt alustab klient automüügiga ise või viib masina müüki mõnda autosalongi. Liisingusse võetud auto müümisel liisinguleping lõpetatakse.

Ilves rääkis, et tavaliselt tuleb ennetähtaegselt liisingut lõpetades tasuda kolme kuu intress, aga kui lepingu lõpetamisest antakse kolm kuud ette teada, on lõpetamise kulu 0 eurot. „Üldiselt võib öelda, et liisingulepingu lõpetamine on lihtne ja praegu on automüümiseks hea aeg, sest nõudlus autode järele on suur,” lisas Ilves.

Uuel ostjal on valik auto täielikult välja osta – selleks võib kasutada nii enda vahendeid kui ka näiteks autolaenu – või sõlmida liisinguleping. Martin Ilvese sõnul võtavad kliendid tavaliselt mitu liisingupakkumist: ühe reeglina oma kodupangast ja teise võrdlemiseks kuskilt mujalt. „Ka automüüja soovitab olemasolevaid liisinguid ja ei saa öelda, et automüüja soovitused oleksid halvemad kui liisingumüüjate pakkumised. Küsimus on vaid selles, et erinevatel liisingutel on erinevad finantseerimise tingimused.”

Veel räägiti saates välismaalt auto soetamisest ning võrreldi omavahel elektri-, bensiini- ja diiselmootoriga autosid nii rahalise kokkuhoiu kui ka keskkonnasäästlikkuse perspektiivist. Näiteks tõi Reet Hääl välja, et Eestis on praegu registreeritud liisingfinantseeritud elektriautosid veel väga vähe: liisinguühingutel on portfellis kokku ligi 117 000 sõiduautot, millest vaid 851 on elektriautod.

Kuula lähemalt saatest: