Tagandatud kohtutäitur Arvi Pink: see mis minuga hetkel toimub, on irooniline, julm ja enneolematu
(156)
Justiitsministeeriumi järelevalve ametnikud süüdistavad 25 aastat kohtutäiturina tegutsenud Arvi Pinki liigse menetlustasu küsimises ja on esitanud justiitsministrile ettepaneku Arvi Pink ametist tagandada, millega minister nõustus.
Süüdistuse sisuks on kohtutäituri otsustusõigus täitemenetluse alustamistasu arvestamisel, teatas Arvi Pink täna õhtul Delfile. "Kuna kaalutlus- ehk otsustusõigus on kohtutäituri igapäevase töö osa ning seetõttu on oht, et antud pretsedent võib puudutada kõiki Eesti kohtutäitureid. Ametnike poolt taotletav karistus on ebaproportsionaalselt suur, sest varasemaid rikkumisi staažikal kohtutäituril pole kunagi varem olnud."
Pink ise süüdistustega ei nõustu ning selgitab, et on tasu võtnud nii nagu seadus seda ette näeb.
„Menetluse alustamise tasul on 8 erinevat liiki, millest alustamise tasu suurus sõltub. Selleks võib olla nõude suurus, teate kättetoimetamise kulu ning kohtutäituri poolt tehtavate toimingute maht. Kokkuvõtlikult peab kohtutäitur otsustama, kui palju tasu võlgnikult välja nõuab. Sellest et tegemist on otsustusõigust ehk diskretsiooni sisaldava sättega, on räägitud aastaid nii normi vastuvõtmisel kui ka selle kehtivuse ajal. Seda on ministeerium ka ise kusjuures kirjutanud. Olen lähtunud alati eeldusest, et täitemenetlus oleks kiire ja efektiivne ning et võlgnik saaks tegelikult vajalikud dokumendid kätte, mitte ei saada ma dokumente välja kontakti põhjal, mis ei pruugi tegelikult õige olla. Kui kohtutäitur on käitunud tasu väljamõistmisel ebaseaduslikult, omab võlgnik õigust vaidlustada. Ükski võlgnik ei ole vaidlustanud menetluse alustamise tasu võtmist, mis tähendab, et kohtulahend tasu võtmise ebaõigsuse osas ju puudub. Kui kohtulahend puudub, õigusnorm ei ole selge ning normis sisaldub täituri otsustusõigus, ei saa rakendada karmimat karistust ilma eelneva hoiatuse või tähelepanu juhtimiseta. Praegu toimuv on nagu välk selgest taevast," sõnas Pink.
„See oleks sama, kui politsei laseks väidetaval õigusrikkujal korduvalt ja enda valvsa pilgu all, sealjuures ise politseina kaasa arutledes kolm aastat etteheidetavat tegu toime panna ilma tähelepanu juhtimise ja trahvimiseta ning vangistab kodaniku ühel ilusal päeval ette hoiatamata põhjendusega, et kodanik tõlgendas normi teisiti kui politsei. Pikalt veninud menetlus on algusest peale jätnud veidi kummalise mulje – selgitad, arutad, teed ettepanekuid ühtsete juhiste koostamiseks, kuid igat selgitust püütakse koheselt täituri vastu pöörata," sõnab Pinki esindav vandeadvokaat Sandra‑Kristin Kärner.
Eriti küüniline on Pingi arvates asjaolu, et järelevalveametnikud kontrollisid kohtutäituri büroo toimimist 2019. aastal ning ei pööranud tähelepanu väidetavale väärale tasu võtmise korra rakendamisele. Pingi sõnutsi rahuldab teda nüüd selle aasta aprillis kehtima hakanud uus lahendus, kus menetluse alustamise tasu ei sõltu enam nõudesummast, raskusastmest ega tehtavate toimingute mahust võlgnikuga kontakti otsimiseks ja saamiseks, vaid on üks kindel summa, selge ja vastab CEPEJ (Euroopa õiguse tõhususe komisjon on kohtuorgan) juhistele, millele ta ise korduvalt viitas, kui juhtis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite koda. Seega on varasem ebaselgus ja erinevaid tõlgendusi võimaldav säte tänaseks ümber tehtud. Kas Pingi vastu suunatud rünnaku taga võib olla ametnike isiklik pahameel aastaid täitesüsteemi vigadele viidanud ja normide õiguskindluse eest võidelnud Pingi vastu, jääb Pingi sõnul ilmselt ministeeriumi ametnike südametunnistusele.
„Järelevalve eesmärk mistahes ministeeriumis või organisatsioonis peaks olema selgitav, tähelepanu juhtiv, koostööle kutsuv, mitte vahendeid valimata tagantjärele kehtetu ja selgeks vaidlemata normi põhjal pikaaegset elutööd hävitav. See mis minuga hetkel toimub on irooniline, julm ning enneolematu, sest just sellistest probleemidest olen aastaid rääkinud." Pink lisab, et kogu täitesüsteem vajab erakorralist kaasajastamist, sest ükski isik ei tohiks niimoodi süsteemi hammasrataste vahele jääda.
