KIIRÜLEVAADE | Kuidas kujuneb elektri hind börsil ning mis on praeguse aja kurja juur?
(91)
Eleringi esindaja sõnul kujuneb elektri hind ühtsel elektribörsil kõigi elektrijaamade pakkumiste alusel. Hind selgub kalleima turule pääsenud elektrijaama pakkumise järgi ehk viimase (kõige kõrgema) pakkumise järgi, mis on vajalik selleks, et antud tunnil katta kogu tarbimine ehk nõudlus.
Elektrijaamad teevad pakkumisi muutuvkulu alusel. Tuule-, päikese- ja hüdrojaamade muutuvkulud on madalad. Nemad pääsevad kõige esimesena turule. Fossiilkütusel töötavate jaamade muutuvkulud on kõrgemad.
Nii pakkumine kui nõudlus muutuvad ajas. Näiteks öösel on tarbimine reeglina madalam, samuti nädalavahetusel. Tarbimine on kõige kõrgem hommikusel ja õhtusel tipptunnil. Talvel on tarbimine reeglina suurem kui suvel.
Pakkumise poolel sõltub pakkumiste maht näiteks sellest, kui palju on parajasti saadaval tuule-, hüdro- ja päikeseenergiat, mis sõltuvad ilmastikust. Samuti näiteks sellest, kui palju on parajasti elektrijaamasid hoolduses või remondis.
Sellel aastal on gaasi ja sütt kasutavate jaamade toodetud elektri omahind tõusnud seoses gaasi ja söe hinna kiire tõusuga. Osaliselt mõjutab hinda ka CO2 kvoodi hind, mida fossiilsel kütusel töötavad jaamad ostma peavad.
Erinevad riigid on omavahel ühendatud ühendustega. Kui ühes piirkonnas on elektri hind madalam, siis turg toimib selliselt, et elekter liigub madalama hinnaga piirkonnast kõrgema hinnaga piirkonda ehk toimub hinna ühtlustumine. Kui kahe riigi või hinnapiirkonna vahel on ülekandevõimsusi piisavalt, on hind mõlemas piirkonnas sama. Kui ülekandevõimsus ammendub, on hinnad piirkondades erinevad.
