Ekspordikasv küll aeglustus teise kvartaliga võrreldes, kuid ilma baasiefekti arvestamata - möödunud aasta teises kvartalis tegi eksport tugeva languse ja viis võrdlusbaasi väga madalale - oli kolmandas kvartalis ekspordikasv hinnanguliselt isegi kiirem. Sellist tugevat kasvu toetavad nii jõuline välisnõudlus, kuid ka kiirenenud ekspordihindade tõus.

Ekspordikasvu taga oli peamiselt kolm kaubagruppi - töödeldud kütused ja õlid, telekommunikatsiooniseadmed ning puittooted, mis andsid ekspordikasvust septembris lausa 81% ja kolmandas kvartalis 75%. Vaatamata nii suurele osakaalule kasvas eksport ka ilma nende kaupadeta - septembris 8% ja kolmandas kvartalis 13%.

Kiire hinnakasvu juures ei ole Eesti üldine konkurentsivõime välisturgudel halvenenud

Ekspordihinnakasv kiirenes septembris aastases võrdluses 18 protsendini ja kolmandas kvartalis kasvasid ekspordihinnad keskmiselt 16%.

Nii kiire hinnakasv kergitas tugevasti ekspordikäivet, kuid ka ilma hinnakasvu arvestamata suurenes eksport septembris esialgsete arvestuste järgi ligi 9%, kolmandas kvartalis aga 15%. Ekspordihinnad on teinud kiire kasvu ka teistes riikides. Eesti on oma kaupade ekspordi turuosa euroalal viimase viie aastaga suurendanud ning pandeemia ajal on see kasv isegi kiirenenud. See näitab, et Eesti üldine konkurentsivõime ei ole välisturgudel halvenenud.

USA on tõusnud Eesti suurimaks kaubanduspartneriks

Riikidest panustasid ekspordikasvu kõige rohkem USA ja Holland - nende osakaal kasvus oli septembris 71% ja kolmandas kvartalis 57%. Vaatamata kahe riigi nii suurele osakaalule, kasvas eksport ka ilma nendeta - septembris 9% ja kolmandas kvartalis 17%.

Kui Hollandi-suunalist eksporti kasvatas enim töödeldud kütteõlide väljavedu, siis USA-sse veeti enim telekommunikatsiooniseadmeid - need moodustavad USA-sse ekspordist ligi kaks kolmandikku. Samuti on suurenenud USA-sse eksporditud telekommunikatsioonivahendite osakaal Eesti päritolu kaupade koguekspordis - septembris oli see 11% ja kolmandas kvartalis keskmiselt 9%. USA osakaal Eesti kaupade ekspordis on kiiresti suurenenud. Kui kolmandas kvartalis keskmiselt oli USA ligi 14 protsendiga Soome järel Eestile suuruselt teine ekspordipartner, siis septembris 16 protsendiga juba esimene.

Eesti tööstusettevõtete ekspordiväljavaade lähikuudeks on jätkuvalt tugev ja hinnang eksporditellimuste kohta on jõudnud juba 15 aasta taguse ehk 2006. aasta lõpu tasemeni.

Samas on valmistoodangu varud vähenenud mõõtmisajaloo madalaima tasemeni. Euroala ostujuhtide indeks näitab küll majandusaktiivsuse nõrgenemist kõrgelt tasemelt, kuid see on ikka veel tugev. Järgmiseks aastaks ootame Euroopas ja USA-s mõnevõrra aeglasemat kasvu, kui käesoleval aastal, kuid see peaks ekspordikasvu jätkuvalt toetama.

Tööjõupuudus ja tarnehäired piiravad üha rohkemate ettevõtete majandustegevust

Jõulise nõudluse kõrval on aga suurenenud nii tööjõupuudus, kui ka probleemid tootmissisendite tarnetes. Kui tööstusettevõtete osakaal, kelle jaoks tööjõupuudus majandustegevust piirab, on tõusnud viimase 14 aasta kõrgeimaks, siis tarneprobleemide all kannatavate ettevõtete osakaal on viimase 23 aasta suurim. See osakaal kolmandas kvartalis küll veidi kahanes, kuid on jätkuvalt väga kõrge. Ühelt poolt tööjõu- ja tarneprobleemid, tootmissisendite kallinemine ja energiahindade tõus, teiselt poolt aga tugev nõudlus kergitavad ettevõtete inflatsiooniootust. Nii ongi tööstusettevõtete müügihinna ootused lähikuudeks tõusnud kõrgeima tasemeni. Tugeva nõudluse juures saavad aga ettevõtted hinnatõusu tarbijatele ja tootmissisenditena teistele ettevõtetele edasi suunata.