KUULA SAADET | Lihtsalt rahast: kuidas panna oma kinnisvara raha teenima?

Kuidas oma kinnisvara tulemuslikult välja üürida, räägivad saates Coop Panga erakliendi kinnisvara finantseerimise äriliini juht Karin Ossipova ja Coop Panga jurist Renno Mägi.

Praegu on investeerimine väga populaarseks muutunud ja erinevates finantsvabaduse foorumites toimuvad sel teemal elavad arutelud. Kui inimesel on mõte kinnisvara välja üürima hakata, siis kuidas oleks seda kõige mõistlikum teha – kas asutada kohe OÜ või oleks kasulikum alustada tegutsemist esmalt eraisikuna? Üürikinnisvara investorina ka isiklikku kogemust omav Renno Mägi soovitab enne suuremate otsuste tegemist kõik plaanid paberile kirja panna ning võimalikud variandid põhjalikult läbi kaaluda. Kirjalikult tasuks läbi arvutata nii investeerimine eraisikuna kui ka ettevõtte alt ning teha selgeks nende erinevused saadud tulu maksustamisel, milles ka saates juttu tuleb.

Kindlasti peab arvestama, et üürikorterisse investeerimise näol ei ole tegu passiivse investeeringuga. „Ei ole nii, et jälgid oma kinnisvarainvesteeringu kulgu arvutiekraani vahendusel analoogselt aktsiatega ja muud midagi ei tee. Kinnisvara puhul peab kindlasti arvestama erinevate tegevustega nii üürnike kui ka objektide otsimisel. Kui sinu välja üüritavas korteris lõhkeb toru, pead objekti omanikuna leidma torumehe ja tegema muid toimetusi. Üürikorteri poole tasub vaadata alles siis, kui tunned, et sulle sobib ka mittepassiivne investeering,“ ütles Renno. Ta lisas, et üürikorteritega seotud töömaht sõltub suuresti ka sellest, mitut üürikorterit korraga omada.

Karin Ossipova rääkis, et üldiselt jagunevad eraisikutest üüriinvestorid kaheks. Ühed on need, kes soovivad osta omale uue ja suurema kodu ning neil on võimalus alles jätta ka olemasolev eluase ning panna see üüritulu teenima. „Kui ostetakse uus kodu ja selleks on omafinantseering juba olemas, siis on võimalik saada ka teine laen tavapärase kodulaenu intressiga,“ ütles Ossipova, kelle sõnul suurendab seda tõenäosust see, kui teist kodulaenu küsitakse mõnest muust pangast kui sellest, kust on võetud esimene kodulaen.

Ossipova rõhutab, et enne kui kodulaenuga soetatud kinnisvara asutakse välja üürima, tuleb kindlasti üle vaadata see, kas ja millistel tingimustel kodulaenuleping seda lubab. Nimelt on suurem osa kodulaenulepinguid sellised, mis ütlevad, et objekti väljaüürimine tuleb pangaga kooskõlastada.

Teine levinud näide on see, et pere soovib elada oma praeguses kodus, kuid lisaks tahavad nad osta veel ühe korteri ja seda välja üürima hakata. Kui eraisik soovib laenu üürikinnisvara soetamiseks, võib selle laenu intress osutuda tavapärasest kodulaenu intressist 1,5–2 korda kõrgemaks. Tavaliselt kasutatavad eraisikud üürikinnisvara soetamiseks, kas kinnisvara tagatisel laenu või hüpoteeklaenu. Selliste laenude puhul võib ka omafinantseeringu nõue olla mõnevõrra suurem, kuid piiranguid kinnisvara väljaüürimiseks ei ole.

Kuidas oleks aga alustaval kinnisvarainvestoril võimalik maksimeerida oma tootlust nii, et ta kasutab kõige odavama intressiga laenu ja samas ei riku kodulaenulepingut? Karin Ossipova soovitab selleks lihtsat lahendust: „Mina ostaksin ühe või kaks väikest eraldiseisvat korteriomandit. Panga käest on võimalik saada selleks laenu kinnisvara tagatisel, mis ei ole kodulaen, makstes sisse 20–25% omafinantseeringut ja suure tõenäosusega saab sellise laenu kätte 4% intressiga.” Sellise lahenduse kasutamine sõltub suuresti ka konkreetsest kinnisvaraobjektidest ja laenuvõtja sissetulekutest, maksevõimest ning varasemast kogemusest üüriinvestorina.

Veel räägiti saates üüritulu maksustamisest ja tootlusest ning erinevate riskide maandamisest.

Kuula lähemalt sellest ja paljust muust järgnevast saatest:

">