Kui palju maksab elektriauto laadimine ja millise laadijaga on seda mõistlik teha?

Praeguste elektri- ja kütusehindade juures on elektril ning diislikütusega sõitvate sõiduautode igapäevakulud suhteliselt sarnased. Lisaks hinnale tekitab aga elektriauto laadimine veel mõned olulised küsimused, näiteks millise laadijaga ja kus on seda mõistlik teha?

AS Alexela juhatuse liige ja e-mobiilsuse valdkonnajuht Alan Vaht nendib, et elektriauto laadimisel on üks selge eelis fossiilsete kütuste tankimise ees: auto akut saab laadida just sel ajal, kui elektri hind on kõige soodsam. „Täna on olukord, kus elektri hind on päeval kaunis kõrge, aga öösiti madal. Omast kogemusest võin öelda, et olen valinud börsipaketi ja laengi autot öösiti, mil hind on kõige madalam. Kindlasti ei pane ma autot laadima, kui hind on 205, 115 või isegi 75 eurot megavatt-tunni kohta, aga näiteks 22. oktoobri öösel oli elektrihinnaks vaid 3 eurot megavatt-tunni kohta. Küll aga puudub selline valik neil, kes pole liitunud börsipaketi, vaid fikseeritud hinnaga paketiga.”

Oluline on ka see, millise laadijaga elektriautot laadida. „Teame kõik kooliajast, et olemas on vahelduvvool ja alalisvool. Vaheldusvool on võrguvool, mida ei saa nii-öelda kaasa võtta, alalisvool on aga see vool, mis on meie auto-, telefoni- või kellaakus. Ent kuna alalisvool on iseenesest väga ebaefektiivne, muudetakse see elektrimootorisse suunates uuesti vahelduvvooluks,” selgitab Auto-Bon AC ASi tehniline ekspert Urmo Tootsi. Kiirlaadija ja tavalise laadija vahe ongi see, et üle 100-kilovatise võimsusega laadija laeb auto akut kiirelt otse alalisvooluga, aga koduses lahenduses ühendatakse seinast võrgutoide autosse ja laadimine toimub pardalaadijaga, mis alles autosse jõudes muundab seinast tuleva vahelduvvoolu alalisvooluks.

„Meie tänased kodused elektriautode laadimise lahendused on sellised, et autoga on kaasas 1,8–2-kilovatine laadija. 2-kilovatise laadija kasutamise rusikareegel ütleb, et laadimisaja saame, kui jagame auto aku võimsuse kahega. Ehk siis 50-kilovatise aku puhul on laadimisajaks umbes 25 tundi ja 70-kilovatise puhul 35 tundi. Kui see aeg tundub liiga pikk, siis saab osta lisaks 11- või 22-kilovatise laadija. Need võimsamad laadijad tähendavad aga, et esimesel puhul peab olema kodune elektrivõrk kaitstud kolmefaasilise 16-amprilise lahendusega ja 22-kilovatise laadija puhul juba 32-amprilise lahendusega. Paljudel inimestel ei olegi aga koduses eramajapidamises sellist võimsust,” selgitab Tootsi.

Kasutades 11-kilovatist kolmefaasilist laadijat, täitub elektriauto aku keskmiselt nelja tunniga ehk mahutub tõepoolest öisesse laadimisrežiimi. Enamikul autodel on seda ka lihtne nutiseadme rakendusest määrata, näiteks panna aku laadima ainult vahemikus südaööst kella kuueni hommikul. Selleks on vaja koju ka spetsiaalset laadimisboksi, miks maksab keskmiselt 1000 euro ringis, lisaks tuleb see ühendada elektrikilbiga. Samas annavad paljud autotootjad laadimisboksi autoga kaasa.

Koduse laadimisega tasub olla ettevaatlik

Tootsi paneb inimestele südamele, et enne elektriauto ostmist tuleb lasta elektrispetsialistil kodune elektripaigalduse võimsus ja ohutus üle vaadata. „Kodus või suvilas laadides võib juhtuda, et elektrisüsteem ei ole tänapäevane ning ei ole arvestatud, et elektrijuhtmestik on järjest nii pikalt tundide viisi voolu all. Kodune kõige suurem elektrikulutaja on meil tavaliselt 2-kilovatine veekeedukann, mis on järjepidevalt voolu all mõned minutid ja laseb muul ajal elektrijuhtmestikul puhata. Elektrisüsteem ei pruugi olla nii pikaks ja pidevaks voolu all töötamiseks loodud. Ja kindlasti ei tohi auto laadimiseks kasutada pikendusjuhet, mis võib koormuse alla reaalselt üles sulada ja süttida.”

„Veel tahaksin öelda, et rumalaid küsimusi pole olemas – julgelt tasub küsida automüüjalt kõike, mis huvitab. See teema on suhteliselt uus kõigi jaoks ja ka autofirmade inimesed alles õpivad elektriautodega seonduvaid keerukaid nüansse,” lisab Tootsi. Ta soovitab tutvuda ka põneva elektriautode andmebaasiga, kus on infot ka laadimisgraafikute ja energiakulude kohta.

Rääkides aga elektriauto laadimise hindadest, toob Tootsi näiteks, et 100-kilovatise kiirlaadija puhul, mis laeb aku täis ühe tunniga, maksab 1 kWh elektrit umbes 35 senti. „Ehk laias laastus maksab „paagitäis” elektrit 16 eurot ja näiteks sõiduauto Citroën C4 puhul saab sellega sõita umbes 250 kilomeetrit. Ehk 100 kilomeetri peale kulub ligi 7 eurot.”

Paljud autotootjad on aga pannud oma akude laadimisele piirangu, mis tähendab, et ultrakiireid laadijaid ei saagi kõigi puhul maksimaalsel määral kasutada. „See tähendab, et lahjema aku puhul laeb ultrakiire laadija maksimumvõimsusega akut umbes 25–30%-ni ja võtab seejärel võimsust maha. Alates 60% akutäituvusest laeb ta juba 100+ kilovati asemel 59-kilovatise võimsusega. Miks? Sest madalama võimsusega akud lähevad liiga kiire laadimise juures „hulluks” ja me ei taha ju kallist akut rikkuda.”

Sellise laadimise juures tuleb aga mängu ka hinnavahe: võttes aeglasema ehk 50-kilovatise laadija, tuleb 1 kilovati hinnaks umbes 24 senti, võimsama puhul 35 senti. See tähendab, et aeglaselt laadides võidad „paagitäie” kohta rahas, aga samas kulutad rohkem aega.

www.alexela.ee