Euroopa Liit: tuleva aasta inflatsioon tuleb sama kõrge kui tänavu

Euroopa Komisjon sügisese prognoosi kohaselt taastub ELi majandus pandeemiaga kaasnenud majanduslangusest oodatust kiiremini.

Taastumine toimub koos vaktsineerimise edenemise ja piirangute leevenemisega kevadel taastus ka majanduskasv, mis jätkus läbi suve.

Kuigi olud muutuvad üha ebasoodsamaks, peaks ELi majanduskasv prognoosiperioodil jätkuma ning kasvumäär aastatel 2021, 2022 ja 2023 olema vastavalt 5%, 4,3% ja 2,5%.

Euroala majanduskasv peaks aastatel 2021 ja 2022 olema sama kui mujal ELis ning jääma 2023. aastal 2,4% juurde. Selline tulevikupilt sõltub suurel määral kahest tegurist: COVID-19 pandeemia kulg ja see, kui kiiresti suudab pakkumine kohaneda majanduse taasavamise järgse nõudluse kiire kasvuga.

"Imporditud energia kõrge hind kiirendab inflatsiooni, mis eeldatavasti jääb suhteliselt kõrgeks ka 2022. aastal, kuna hinnatõus kandub üle teistesse majandussektoritesse. Edaspidi oodatakse aga inflatsiooni aeglustumist," märgitakse komisjoni neljapäeval avalikustatud majandusprognoosis.

Tööturu olukord peaks veelgi paranema

Olukord ELi tööturul paranes märgatavalt tänu sellele, et leevendati tarbijaid mõjutavaid piiranguid. Selle aasta teises kvartalis loodi ELi majanduses umbes 1,5 miljonit uut töökohta. Samas jäi tööga hõivatute koguarv ELis ikka veel 1% võrra alla pandeemiaeelset taset.

Sellest ajast on töötus veelgi vähenenud ja paiguti hakkab tekkima tööjõupuudus, seda eriti sektorites, kus tegevusaktiivsus kasvab kõige intensiivsemalt. Mida kauem see kestab, seda suurem on risk, et selline tööjõupuudus pärsib majandustegevust ja suurendab palgasurve kaudu inflatsiooni.

Prognoosi kohaselt kasvab tööhõive ELis sel aastal 0,8%, 2022. aastal 1% ja 2023. aastal 0,6%. Tööhõive määr peaks kriisieelse taseme ületama järgmisel aastal ning 2023. aastal peaks sellele järgnema kasv. Tänavuselt 7,1%-lt peaks ELi tööpuudus langema 2022. aastal 6,7%-ni ja 2023. aastal 6,5%-ni. Euroala tööpuuduse tasemeks järgmisel kolmel aastal prognoositakse 7,9%, 7,5% ja 7,3%.

Ajutine üldine hinnasurve tõstab inflatsiooni kümne aasta kõrgeimale tasemele

Pärast mitu aastat kestnud madalat inflatsiooni on majandustegevuse jõulise elavnemisega ELis ja mitmes muus arenenud majandusruumis inflatsioon märgatavalt kiirenenud.

Euroala aastane inflatsioonimäär tõusis 2020. aasta viimase kvartali negatiivselt -0,3%-lt 2021. aasta kolmandas kvartalis 2,8%-ni. Oktoobri seisuga oli inflatsioonimäär 4,1% - sellist näitajat on alates 1997. aastast avaldatud euroala inflatsiooniandmetes nähtud vaid ühel korral.

Inflatsiooni niivõrd jõulise kasvu taga on peamiselt energiahindade tõus, kuid see näib olevat seotud ka majanduse pandeemiajärgse kohanemisega laialdasemalt ning seega võib oletada, et praegune tõus on pigem ajutine.

Euroala inflatsioonimäär peaks 2021. aastal jõudma haripunkti 2,4% juures ning langema seejärel energiahindade järkjärgulise ühtlustumise taustal 2022. aastal 2,2%-ni ja 2023. aastal 1,4%-ni. ELi inflatsioonimääraks prognoositakse 2021. aastaks 2,6%, 2022. aastaks 2,5% ja 2023. aastaks 1,6%.

Majanduskasvu väljavaadete osas on endiselt väga palju ebakindlust ja riske

Kuigi pandeemia mõju majandustegevusele on märkimisväärselt vähenenud, ei ole COVID-19 veel seljatatud ning majanduse taastumine sõltub suuresti sellega seotud arengust nii ELis kui ka väljaspool. Arvestades, et viimasel ajal on haigusjuhtude arv mitmes riigis kasvanud, ei saa välistada majandustegevust mõjutavate piirangute taaskehtestamist. ELis puudutab see risk eeskätt liikmesriike, kus vaktsineerituse määr on suhteliselt madal.

Peamine majanduskasvu väljavaateid mõjutav risk on seotud efektiivsuse ja tootlikkuse püsiva kasvuga. Siinkohal on väga olulised taaste- ja vastupidavusrahastu toel tehtud investeeringud ja nendega kaasnevad struktuurireformid.