Eesti hoiab digitaalmajanduse ja –ühiskonna 2021. aasta edetabelis kõrget kohta
(10)
Euroopa Komisjon avaldas täna 2021. aasta digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksi (DESI) tulemused, mille esikolmikus on Taani, Soome ja Rootsi. Indeks jälgib ELi liikmesriikide digitaalse konkurentsivõime arengut sellistes valdkondades nagu inimkapital, lairibaühenduvus, digitehnoloogia integreerimine ettevõtetes ning digitaalsed avalikud teenused.
Iga-aastase digitaalmajanduse ja -ühiskonna indeksiga mõõdetakse ELi liikmesriikide edusamme digitaalmajanduse ja -ühiskonna suunas liikumisel. Indeks põhineb nii Eurostati andmetel kui ka spetsiaalsetel uuringutel ja andmete kogumise meetoditel. Indeksi abil saavad ELi liikmesriigid teha kindlaks valdkonnad, kuhu esmajärjekorras investeerida ja kus meetmeid võtta. Lisaks sellele on DESI ka Euroopa poolaasta digitaalsete aspektide analüüsimise peamine vahend.
Kõik ELi liikmesriigid on teinud edusamme, kuid digitaliseerituse üldpilt liikmesriikides varieerub ning hoolimata tulemuste mõningasest ühtlustumisest on lõhe ELi avangardi ja kõige madalamate DESI näitajatega riikide vahel endiselt suur.
Eesti püsib jätkuvalt tugevalt esirinnas
Eesti on võrreldes eelmise aastaga hoidnud oma kohta edetabelis ning jätkab 2021. aasta DESI tulemustabelis 7. kohal. Avaliku sektori digiteenuste poolest on riik teenäitaja ning rahul võib olla ka inimeste digioskustega - Eesti on Euroopas viiendal kohal ehk üks parimate digioskustega riikidest.
Ühenduvuse poolest oleme keskmiste seas, kuid 5G kasutuselevõtul endiselt mahajääjate hulgas. Riik on 5G-äriteenuste pakkumisel maha jäänud, sest 5G-võrkude opereerimiseks vajalikke sageduslube ei ole veel antud. Eestis on väga suure läbilaskevõimega püsivõrk üldiselt hästi kättesaadav, aga mitte maapiirkondades. Paljud Eesti ettevõtted ei kasuta täiel määral ära digitehnoloogia- ja majanduse pakutavaid eeliseid ning digitehnoloogia kasutuselevõtul on veel arenguruumi. Selles pingereas paigutub Eesti EL-i riikide seas 9. kohale.
Eesti taaste- ja vastupidavuskavas on digieesmärkide jaoks ette nähtud 208 miljonit eurot, mis kulub peamiselt kahele tähtsamale valdkonnale: avalike teenuste digitaliseerimine ja edasine kaasajastamine (97,43 miljonit eurot), ning ettevõtete digipööre (76 miljonit eurot).
Uute tehnoloogiate kasutuselevõtt ning naiste järkjärguline osakaalu suurenemine
Selleaastase indeksi peamised tulemused
Vähemalt elementaarsed digioskused on 56%-l inimestest. Andmed näitavad, et tööga hõivatud IKT-spetsialistide arv on mõnevõrra kasvanud: 2020. aastal oli ELis 8,4 miljonit IKT-spetsialisti; aasta varem oli neid 7,8 miljonit. Arvestades, et 55% ettevõtjatest väitis, et neil oli 2020. aastal IKT-spetsialistide töölevõtmisel raskusi, on mitmes liikmesriigis ettevõtete digipöörde aegluse üheks põhjuseks ka kõrgema taseme digioskustega töötajate puudus.
Komisjon avaldas täna ka tulemustabeli „Naised digimajanduses", milles Eesti paigutub neljandale kohale. Tulemustabel kinnitab, et digispetsialistide hulgas valitseb endiselt märkimisväärne sooline ebavõrdsus. IKT spetsialistidest vaid 19% on naised ning teaduse, tehnoloogia, inseneeria ja matemaatika erialadel kõrgkooli lõpetanute seas on naisi umbes kolmandik.
Ühenduvuse kohta esitatud andmed näitavad, et väga suure läbilaskevõimega võrkude osas on olukord paranenud ning see on ELis kättesaadav 59%-le kodumajapidamistest. Möödunud aasta 50%-ga võrreldes on see näitaja küll kasvanud, kuid 2030. aasta universaalse kaetuse eesmärgist on asi siiski kaugel. Kui aasta tagasi oli 5G sagedusi eraldanud 16 liikmesriiki, siis nüüd on seda teinud juba 25 liikmesriiki. 5G on kommertskasutusse võetud 13 liikmesriigis, seda peamiselt linnapiirkondades.
Digitehnoloogia integreerimise vallas on kõvasti kasvanud pilvetehnoloogia kasutamine (2018. aastal 16% ettevõtjaid, 2020. aastal 26%). Digitehnoloogia kasutamises on esirinnas suurettevõtted: näiteks kasutavad suurettevõtted elektroonilist teabevahetust ettevõtte ressursiplaneerimise (ERP) kaudu ja pilvepõhist tarkvara palju sagedamini kui VKEd.
Digitaalsete avalike teenuste andmed ei näita veel e-valitsuse teenuste olulist paranemist. Esimesel pandeemia-aastal loodi või täiustati mitmes liikmesriigis digiplatvorme, et pakkuda internetis rohkem teenuseid. Komisjon on avaldanud ka e-valitsuse 2021. aasta võrdlusuuringu, mis sisaldab seireandmeid 36 Euroopa riigi kodanike digitaalsete e-valitsuse teenuste kasutamise kohta.
