Vastab tööinspektsiooni juhtiv nõustamisjurist Sandra Kuus:

Töötaja saab kaugtööd teha üksnes juhul, kui tööandja ja töötaja on kirjalikult vastava kokkuleppe sõlminud. Ühepoolselt ei saa töötaja kaugtööd nõuda ega tööandja töötajat ise kaugtööle saata.

Milliseid meetmeid tööandja rakendab ohu (sealhulgas COVID-19-sse nakatumisohu) vähendamiseks, peab selguma töökeskkonna riskianalüüsist. Seal tuleb kirjeldada, milliste tegevusi ja reegleid peavad töötajad järgima.

Tööandja saab tagada praegusel ajal ohutut töökeskkonda näiteks järgnevate meetmetega:

  • vaktsineerimine ja/või töötajate testimine;
  • distantsi hoidmine;
  • hajutamine, nt kohandatakse kontoris muud vabad ruumid ümber töökohtadeks;
  • isikukaitsevahendite kandmine (eelkõige meditsiiniline või FFP2 mask), kui ruumis on kaks või enam inimest; puhkeruumi kasutamine selliselt, et sinna ei koguneks liiga palju töötajaid; vajadusel pauside hajutamine;
  • osaline kaugtöö näiteks jagada töötajate vahel ära päevad, millal keegi kontorisse tuleb, et vähendada töötajate omavahelisi kontakte;
  • piisav ventilatsioon töökohal;
  • tööhügieeni nõuete järgimine (kätepesu, desoained);
  • tuletada meelde, et haigena tööl käia ei tohi, isegi kergemate sümptomite puhul.

Kõikide tegevuste puhul tuleb jälgida ka nende täitmist, näiteks kontrollida, et töötajad maske kannaksid ning teeksid seda õigesti (mask peab katma nina ja suud). Samuti peaks kontrollima, et maskid oleksid saadaval, näiteks oleks töötajal majja sisenedes mask kuskilt võtta, et desifitseerimisvahendeid oleks piisavalt jmt.

Töötaja ise koondamist nõuda ei saa, sest majanduslikel põhjustel ülesütlemine (ehk koondamine) on tööandja otsus ja ainult tööandjapoolne ülesütlemise alus. Koondamisega on tegemist juhul, kui tööandjal ei ole enam võimalik töötajale kokkulepitud tingimustel tööd anda näiteks töömahu vähenemise, töö ümberkorraldamise või pankroti tõttu.

Kui tööandja töö ohutult ümber korraldab selliselt, nagu eespool mainitud, siis ilmselt koondamise olukorda ei ole.