Samas, nagu on SEB ökonomist Mihkel Nestor öelnud tabavalt meie kohalik inimene teeb täna liiga palju tööd liiga vähese raha eest. Välistöötajate piiramatu riikilubamine pole siinkohal võluvits, mis kõik probleemid lahendab. On ülioluline, et vajaliku kompetentsiga välismaalaste kaasamise kõrval ei unustaks me kohalikku tööinimest, sest ettevõtluskeskkonna arendamise kõrval peab olema riigi prioriteediks ikkagi oma kodanikele väärika elukutse ja eneseteostuse võimaldamine.

Tööealiste elanike arv Eestis kahaneb, kuid uued töökohad nõuavad uue ajastu oskusi ja ettevalmistust. Sidusa ja toimiva ühiskonna nimel ei tohi me langeda vana Euroopa lõksu, kus me agaralt välistööjõudu kaasates unustame oma inimesed ja toodame seeläbi ise „hüljatute generatsiooni", mis uuest majandusest ja sellega kaasnevast edust kõrvale jääb. Riigina ei tohi tänaste otsustega vormida tulevikku, kus kohalik inimene oma väljaõppe taseme tõttu taandub sisserännanud kõrgelt tasustatud spetsialistidele vaid tugiteenuste pakkujaks.

Majandusarenguks vajalike välistalentide kaasamiseks teen ettepaneku muuta süsteemi asendada üleriiklikud sisserändekvoodid ning iduettevõtetele seatud ajalised piirangud eritingimustel välistööjõu kaasamiseks sektoripõhiste ja regioonipõhiste kvootidega. Ehk siis riik oma poliitika ja reeglitega soosib konkreetseid eelisarendatavaid sektoreid, mis saavad välistöötajaid kaasata lihtsustatud tingimustel ning samas toetame sellega ka riigi seisukohast prioriteetsete valdkondade arengut. Samas saab riik nõnda paremini kaitsta kohaliku töötaja huve, sest kohalik inimene ei pea välistööjõu hirmus leppima madalama palgaga. Lisaks on see muutus vajalik, sest paljudes sektorites on juba täna töötajate puudus seotud otse või kaudselt madala lisandväärtuse pakkumisega.

Iduettevõtjaid tuleb tunnustada lisaks probleemipüstitusele on nad koostöös traditsiooniliste sektorite suurettevõtetega asunud tööle ka lahenduste kallal. Teiste seas Bolti eestvedamisel ning riigi investeeringu toel on tänaseks käivitatud kood/Jõhvi IT-kool ning Cleveron pakub Viljandis vajalikku väljaõpet. Samas on selge, et sellest ei piisa. Lisaks muudatustele kvoodisüsteemis peaks riik ettevõtluse konkurentsivõimeks ja arenguks vajaliku inimkapitali tagamiseks soosima kohalikule inimesele vajaliku väljaõppe võimaldamist, et meie oma inimesed ei jääks kõrvale kasust ja väärtusest, mida need sektorid täna ja tulevikus loovad. Me ju teame, et palgataseme mõttes dikteerib IT ja idusektor juba täna suuresti tööturgu meie kohalik inimene ei tohi selles võrrandis jääda kaotajaks, kes peab leppima madalama lisandväärtusega tugiteenuste pakkumisega.

Seetõttu on välistöötajate kvoodisüsteemi muutmise kõrval välja toodud ka riigi tasandil toetatud programm, kus iga ettevõte saaks oma tänastele töötajatele pakkuda kindlas mahus täiendkoolitust ja väljaõpet, mis lähtub arenevatest vajadustest ja prioriteetidest. Kaasaja nõutele vastamiseks peab töötaja oma oskusi ja teadmisi täiendama pidevalt ja regulaarselt iga nädal üks päev kvalifikatsiooni tõstmiseks.

Riigi toel oleks ettevõtetel võimalik leevendada oma tänast ja homset töötajate puudust sellega, et eraldatakse kindlas mahus tööaega ja vahendeid lisaväljaõppeks ja kasvatatakse seeläbi kohalikest tööinimestest vajalike oskuste ja teadmistega spetsialiste. 21. sajandil ei tohi riigi roll piirduda passiivselt maksude kokku kogumise ja selle ümberjagamisega, vaid riik saab läbi nii maksupoliitika kui ka hariduspoliitika panustada ümberõppesse ja haridusse. Teiselt poolt tuleb vastu kaasaegse mõtlemisega ettevõtja, kes vastuste nõudmise kõrval pakub ja panustab ka ise aktiivselt lahendustesse just nagu Bolt, Cleveron ja paljud teised seda juba teinud on.