Arvamus | Ettevaatust! Ära tee mitte ühtegi idufirma investeeringut enne, kui oled seda lugenud
(8)
Eesti jaeinvestorite, sh startup-investorite maailm areneb täiel rinnal. On äärmiselt hea meel näha, et paljude rahatarkuse eestvedajate ja investeerimisblogijate pikaaegne töö on hakanud vilja kandma. Seda teab vist juba iga eestimaalane, et meil on kõige rohkem ükssarvikuid ($1B+ turuväärtus) inimese kohta Euroopas ja maailmas jääme alla ainult Iisraelile. Meie väike Eesti ja sellised tulemused, vägev!
Viimaste Eesti ükssarvikute nagu Wise, Pipedrive, Bolt, Zego and ID.me edulood on loonud
tugeva platvormi järgmiste tekkeks. Eesti startup'ide raha kaasamine teeb sel aastal uue
rekordi, mis ületab esimest korda ühe miljardi euro piiri (seda on rohkem kui NASDAQ Baltikumi
põhinimekirjas olevate ettevõtete jooksva aasta kauplemise käive). Ka Euroopa startup-maastiku uuring kinnitab, et Eesti on Euroopas esimesel kohal VC (venture capital)
investeeringud inimese kohta. Meile järgneb Rootsi, Šveits ja UK.
Ilmselgelt on kõige selle vägeva arengu taustal paljudel jaeinvestoritel hakanud näpud
sügelema, et rahakotist mõned tuhanded eurod välja tõmmata ja startup'ide suunal need teele
saata. Samuti on Funderbeam ja tema jälgedes First North muutnud varase faasi
investeeringud jaeinvestorile kättesaadavamaks kui seni. Oma tugeva panuse on andnud ka
EstBAN – Eesti Äriinglite Assotsiatsioon. Startup investeeringud varaklassina on muutunud
investori portfelli oluliseks osaks. Kogu selle eduloo taustal tuleb endale selgeks teha, kuidas
iduinvesteeringute portfell üles ehitada.
Siit minu 6 olulist sammu, mida iga startup-investor teadma peab ja mille olen enda jaoks
kujundanud aktiivse ingelinvestorina ja nüüd Funderbeami grupi ärijuhina.
1. Tee teadlik investeerimisotsus
Iduinvesteeringud on pika perspektiiviga, seega investeerimisotsused tuleb teha põhjalikkusega.
Kerget ja lühiajalist hõlptulu otsivate spekulandile see varaklass ei sobi.
Kui ma ise teen iduinvesteeringuid, siis minu jaoks on 6 peamist aspekti, mida vaatan:
- Millist probleemi meeskond lahendab ja kuidas nad plaanivad seda lahendada? On sellel probleemil reaalset turgu, kui suur see on ja kas ajastus on õige?
- Kui pühendunud ja võimekad on asutajad ning miks just nemad õnnestuvad oma ideega?
- Milline on ettevõtte ärimudel ja kuidas nad raha teenivad? Mis on prognoositav kulubaas ja millal plaanitakse kasumisse jõuda?
- Millised on olnud tänased tulemused ja mis need tulevikus olla võiksid, et tuua investorile oodatud tootlus?
- Millised on investeerimisvooru tingimused ja minu kui investori õigused?
- Mida plaanitakse saavutada investeerimisvooru vahenditega? Kas teatakse, millal tuleb järgmine rahastusvoor ja mis tulemused selleks ajaks tuleb potentsiaalsetele investoritele ette näidata?
- Kuidas ma oma investeeritud raha koos tootlusega tagasi teenin?
2. Hajuta oma iduinvesteeringute portfell 30+ ettevõtte vahel
Iduinvesteeringud on väga riskantne varaklass, kuid õigesti investeerides ületavad antud
varaklassi tootlused pika puuga klassikalisi aktsiaturgude omi. Tuleb arvestada, et peaaegu igas
portfellis on 5–10 aasta perspektiivis ebaõnnestunud iduinvesteeringuid rohkem kui õnnestuvaid.
Samas – kui portfell on hästi üles ehitatud, ja on ka natuke õnne – veavad portfelli võitjad kogu
portfelli kenasti plussi ja teevad korraliku kasumi. Platvormide nagu Funderbeam ja First North
abiga on sul võimalik oma portfell hajutada. Plaani hajutatus pikas plaanis nii, et seal on 3–5
aasta pärast 30+ ettevõtet, kus igal ettevõttel on enam-vähem sama osakaal kogu portfellist.
3. Investeeri iduettevõtetesse kuni 10% oma netovarast.
Lihtne arvutus – kui investori netovara on 100 000 eurot, siis 10 000 on maksimaalne piir, mida
paigutada iduinvesteeringutesse. 10 000 eurot jaguneb omakorda 30 ettevõtte vahel enam-vähem
võrdselt. Seda nimetatakse diversifitseerimiseks ehk investeerimisega kaasnevate riskide
hajutamiseks. On üks aspekt, mis enamikku uusi iduinvestoreid üllatab – et tema portfelli ettevõte
kaasab raha korduvalt (umbes iga 12–18 kuu tagant). Seega oma portfelli tasakaalu mõttes on
vaja kohe enda jaoks panna valmis plaan, mida teed. Kui portfelli ettevõte järgmist
investeeringut kaasab – kas investeerid või loobud?
Kui kõik need 30 ettevõtet lõpetavad nulliga (mis on äärmiselt ebatõenäoline), oled kaotanud
10% oma netovarast, mis ei mõjuta väga oluliselt sinu elustandardit. Kui investeeringud on
tehtud tasakaalukalt, pika vaatega ja on ka pisut õnne, võid olla 5–10 aastaga oma netovara vähemalt kahekordistanud, kui mitte rohkem.
4. Osta ja hoia
Iduinvesteeringuid tehes arvesta, et suurepärane tootlus kulmineerub mitme aasta jooksul tänu
eksponentsiaalsele kasvule. Näiteks ei mõista ma investoreid, kes osalevad rahastusvoorus ja
siis esimesel kauplemispäeval on nõus oma positsioonist loobuma kahjumiga. Investeerides
startup'idesse tuleb varuda kannatust ja kindlat meelt.
Iga ettevõtja teab, kui palju on ajavahet ettevõtte alguse ja eduloo vahel. Alati ei lähe kõik nii
hästi, nagu ilusas investorpresentatsioonis kirjas on. Eriti ettevõtte varajases staadiumis, kus
minevikku ei ole ja tulevik on veel ebaselge. Bolti Markus käis mitu aastat investorite uksi
kulutamas ja neid veenmas, et ehitab ägedat taksoäppi mTakso. Nii mõnigi nende varajane
investor müüs Bolti osakud liiga vara, kuivõrd ei näinud kohe ja praegu ettevõtte kiiret arengut.
Tänu sellele kaotas kümneid miljoneid eurosid. Tee oma investeerimisotsus teadlikult ja
pika ooteajaga, ja ära kohe esimese tagasilöögi peale vedelaks vaju ja osakuid müüma torma.
5. Hinda ettevõtet, mitte platvormi, kus ta raha kaasab või kaupleb
Viimasel ajal on palju võrreldud Funderbeami vs First Northi. Investorina ei ole mul suurt vahet,
kas investeering iduettevõttese läheb läbi Funderbeami, First Northi või otse osanike nimekirja.
Hindan kõrgelt, et Funderbeami jälgedes on ka First North teinud tublit tööd selle nimel, et
iduettevõtetesse investeerimine on jaeinvestoritele üldse võimalikuks tehtud. Alles mõned
aastad tagasi oli see varaklass ainult rikaste eraisikute või riskikapitalistide pärusmaa ja
muljetavaldavale varaklassi tootlustele jaeinvestor ligi üldse ei pääsenud.
Investori vaatenurgast on oluline jälgida kahe turuplatsi võrdluses järgmisi asjaolusid. Ma
möönan, et ma ei ole väga erapooletu ja ehk ka Funderbeami suhtes nii ülevoolav, kui mu
ametikoht seda nõuaks. Aga siinkohal on artikli fookus oma ingelinvestori teadmiste jagamine.
Skaala. First North on eelmäng ettevõttele, kes soovib lõpuks minna rahvusvahelise nimega
kohalikule börsile (põhinimekirjas noteerimine), Nasdaqi bränd nende kasvu toetamas.
Funderbeami fookuses on ainult startup-ettevõtted. First North teenindab Baltikumi ettevõtteid ja
investoreid, Funderbeami tehnoloogia ja ärimudel on võimelised katma laiemat regiooni
ettevõtteid ja investoreid.
Deal flow. Kui Funderbeamis kaupleb täna 60 ettevõtet ja sel aastal lisandunud läbi uue
investeerimisvooru keskmiselt 2 ettevõtet kuus, siis First Northil kaupleb 11 ettevõtet ja sel
aastal on keskmiselt juurde lisandunud 0,4 ettevõtet kuus. Aga viimased kuud on FirstNorthil
olnud aktiivsed ja on oodata uusi tulijaid.
Likviidsus. Mõlemal turuplatsil on headel ettevõtetel täitsa hea likviidsus. Üle 0,5 miljoni
kauplemise käivet on jooksval aastal Funderbeamis teinud Silen, Ampler Bikes, Change,
HUUM, Funderbeam ise ja Bikeep. First Northil Saunum, Bercman, MADARA ja Elmo Rent.
Valuatsioon ehk ettevõtte turuväärtus. Funderbeami turukapitalisatsioon on ligikaudu 626 miljonit,
First Northil ligikaudu 174 miljonit. Kui selle aasta alguses olid paljud Funderbeamis paljud
kauplevad ettevõtted minu hinnangul üle hinnatud, siis nüüd on vastupidi. Osades ettevõtetes
on täna tekkinud väga hea ostukoht, kuna hinnad on alla tulnud samal ajal, kui kaupleva ettevõtte
äritulemused on kasvanud. Soovitusi anda ei saa, aga tark investor teeb ise oma kodutöö ära ja
tegutseb vastavalt.
Investorsuhtlus ja kogukond. Kui First Northil on oma pikk sissetöötatud raporteerimise
formaat, siis Funderbeamil on spetsiaalselt iduettevõtetele arendatud tehnoloogia. Lisaks on
investoritel võimalus ettevõtete asutajatele otse küsimusi esitada, omavahel arutada olulisi
teemasid ja mitmed uued modernsed featuurid on tulemas.
6. Kevadel kartulit ei võeta
Iduettevõtted on nagu kevad. Ei saa panna kartuli seemet maha ja järgmisel päeval traktoriga
põlluveeres oodata. Ei aita ka, kui mai keskel saak maha müüa, kuna seeme ei kanna. Ja lisaks
kartulile tuleb maha panna porgand, peet, kapsas ja vili. Ja oodata augustit, sest alles siis on
vanarahva kalendris lõikuskuu. Aga tükk kartulipõldu võib minna vahetusse tüki
porgandipõlluga, kui see tundub portfelli hajutatuse mõttes mõistlik.
Funderbeami kevadest ja lõikuskuust räägime uuel sündmustesarjal nimega “Funderbeam
Ignite”, mis toimub juba 24.11.2021 kell algusega kell 16.00. Rohkem infot ja registreerimine siin.
